3/2010



Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Aastasõõr

Aastasõõr Ahto Kaasik jätkab Aastasõõri rubriigis maakeelsete kuunimede tutvustamist,
et võiksime kõik, kallid lugejad, järele mõelda, kas eesti harjumuspärased jaanuar, veebruar, märts jne on ikka kõige sobivamad kuunimed meie rahvale?

Pärnakuu
Aastaringi kuuendal kuul on maakeeli mitmeid nimesid: pärnakuu, suvekuu, piimakuu/piimäkuu, kesakuu, õilmekuu, sortsikuu ja heinakuu.
Kuu nimed on seotud loonas toimuvaga. Pärnakuu oli muiste oluline pärnaniine varumise aeg ning kuu lõpus puhkevad lõuna pool pärnaõied. Suvekuu toob suve ja piimakuul on lehmade piimaand kõige suurem. Kesakuul küntakse kesa, õilmekuul on õiterohkus ja heinakuul algab heinaaeg.

Jaanikuu nimi pärineb kirikukalendrist, kus keskajal pühendati 24. juuni juudi soost prohvet Johannesele. Nime algupärand heebrea keeles on Yochanan, ning Johannes on selle ladina vaste, millest omakorda on tuletatud eestipärane Jaan.

Juuni ehk juni nimi on laenatud vene, rootsi ja saksa keele vahendusel ladina keelest. Iunius – vana-rooma aasta 4. kuu – on seostatud esmalt Jupiteri naise Junega. Samuti on seda peetud noortekuuks (iuniores – ld k noored). Pärnakuu nimetusi teistel rahvastel
Rootsi (rahvalik) sommarmånad – suvekuu, Poola czerwiec – noored mesilased, Leedu birþelis – kasekuu, Horvaatia lipanj – pärnakuu, Ukraina червень – punaste marjade kuu/kilptäi kuu (kilptäist saadi punast värvi).
Emakeelseid kuunimesid kasutavatel hõimurahvastel tähendab pärnakuu järgmist: komi löddz’a-nomja - parmu- ja sääserohke, ersa ashtemkov – puhkamisekuu, mari peledõð – lill.
Soomlased nimetavad pärnakuud ametlikult kesäkuuks, mille varasem tähendus on sööti jäänud põllumaa. Kesakuul künti kesa nii Soomes kui Maavallas. Varem on Soomes kasutatud suvikuu nime.
Pärnakuus jõuab kätte aasta kõrghetk, mida esivanemad on kutsunud suurteks päevadeks, suviseks päevapesaks, leedoks ning uuemal ajal jaaniks. On aasta pikimad päevad ja lühimad ööd. Pööripäevast (21.06.) kuni leedolaupäevani (23.06.) taevaharjal pesas istuv päike täidab kõik elava erilise väega ja paneb inimesed rõõmsalt püha pidama. Leedotuli süüdatakse õhtul enne seda, kui päev keerab oma käigu lühemaks, pimenemise ja jõulude poole.
Esivanemad on tuld kui sellist pühaks pidanud ja keelanud selle ääres vanduda ja riielda. Me peaksime hoolitsema, et tulle satuks üksnes puitu ja muud taimset ollust. Kui veel käia selgel ja rõõmsal meelel kolm korda päripäeva ja kolm korda vastupäeva ümber tule, tuleb eelolev poolaasta kindlasti tervem ja parem.

HEINAKUU
Aastaringi seitsmendal kuul on maakeeli mitmeid nimesid: heinakuu/ hainakuu/haanákuu, heinategemise kuu, suvekuu, karusekuu, hoolekuu, hobusenoogutuse kuu, koerakuu, mädakuu.
Nimed tähistavad loonas toimuvat: heinakuu suurim töö on heinategu, pingelisest heinateost tuleb ka hoolekuu nimi, karusekuu tähendab kuuma kesksuve, hobusenoogutuse kuul panevad tüütud parmud hobuseid peanoogutusega vereimejaid peletama, mädakuul rikneb ja laguneb kõik kergesti.
Juuli
kõrval käib laenatud nimedest heinakuu kohta jaagupikuu, jakobipäevakuu, jaakapäevakuu, jaagapäevä kuu ja olevipäevakuu nimi. Nimetused pärinevad katoliiklikelt pühakutelt, kellele kirik pühendas heinakuu 25. ja 29. päeva.
Juuli ehk juli nimi on laenatud vene, rootsi ja saksa keele vahendusel ladina keelest. Julius – vanarooma aasta 5. kuu oli pühendatud keiser Julius Caesarile.

Heinakuu nimetusi teistel rahvastel:
Rootsi (rahvalik) hömånad – heinakuu, Poola lipiec – pärn, Leedu liepa – pärnakuu, Horvaatia srpanj – sirbikuu, Ukraina lunень – pärnakuu/ meekuu.
Hõimurahvastel: komi sora - (teravilja) küpsemine, ersa dedjkov – meekuu, mari sürem – suvepüha.
Soomlased nimetavad heinakuud ametlikult heinäkuuks, mis tähendab sarnaselt Maavallale heinategemise kuud.
Heinakuul jõuab kätte kuum kesksuvi, mil senine õieilu asendub tasapisi küpsemisega. Inimestele on see tähendanud kibekiiret ja rasket heinatööd, millesse üksikud pühad leevendust toovad.

Heinakuu pühad
02.07. heinaleedo (heinamaarjapäev), Virumaal ka Uku püha. Sel päeval puhatakse heinatööst ja õhtul tehakse tuld. Kui sel päeval heina teha, lööb äike selle põlema. Rannarahvas pidas seda merepühana. 13.07. karusepäev (maretapäev), mida mõnel pool on peetud heinapühana. Saaremaa Mustjala kihelkonna rahvas pidas karusepäeval Panga panga püha, kus paluti merejumalat ja toodi talle andi.
25.07. jaakapäev (jaagupipäev) märgib heinatöö lõppu ja lõikusaja algust. Heinaaeg saab läbi, sest rohi on puitumas ja madalamale langenud päike ei kuivata enam hästi loogu. Jaakapäevast on raudnael heinas ja külm kivi vees, teab rahvatarkus.
29.07. jakepäev (olevipäev) tähistab saar tel ja läänerannikul heinaaja lõppu ja lõikusaja algust.

Rahvatarkusi
Kui jaanikuu mahe, siis on seda kua
jõulukuu. Kui on niiske, suab teri ja
veel enam ädalt. Torma
Kui juunikuus pala, on joulu aegu
külm. Karja
Vihmane jaanikuu kasvatab hästi vilja.
Nõo
Vanasti kõik, kes vähe suutsid, läksid leedutulele.Vanal aal sa pidid ühe kadagaoksagi
tulle viskama, kui sinna läksid. Muhu
Pidi tegema jaanituld, siis on omal ja
loomadel hea õnn. Torma
Kui jaanitulele mindi, käidi kolm korda
edespidi ja kolm korda tagurpidi ümber
tule, siis pidi aasta hästi õnnestuma.
Väike-Maarja
Kui üle tule hüpata, siis olevat terve
aasta läbi terve. Jämaja
Pallu rahvast olli, tantseve ja laulsive.
Näi ärä kah, ku torupilled käisiv jaanitule
all. Karksi
Jaagupikuu on obusenoogutuse kuu.
Siis on kõik aigused ja aavad visad
paranema. Vändra
Kui karusekuu tuleb kuivaga sisse, siis
läheb vihmaga vällä; tuleb vihmaga
sisse, lähäb kuivaga vällä. Risti
Päiksepaisteline heinakuu kuulutab
külma talve. Torma
Vanasti tehtud ikke Matsalu lahe ääres
Tuulingu mäel seal koha juures tuld,
kus kalamehed kalalaevadega üles
käisid, heinamaarjapäeva ööse. Seal
siis tantsitud, tehtud iga seltsi mängusi
ja joodud kodust toodud õlut.
Sehukesed tuletegemised ja tantsimised
pidada andma head kalasaaki
sügisel. Martna
Mõnes peres ei tehta karusepäeval
heina. Kui karusepääv saab heina tehtud,
siis hunt viib looma ära. Lääne-
Nigula

Jakobipäivast pääle ei kao kaste enam
kännu takka, see tähendab: päike
ei suuda enam heina ära kuivatada.
Jõhvi
Olevipäevast tulevad tähed taeva.
Kaarma



Ahto Kaasik
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?