4/2010



Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

reisikiri
Turmaga merel

Muinaslaeval Turm pidid mehed suve keskel kolm nädalat hakkama saama koikudeta ja peavarjuta, lõõskava päikese käes purjetades. Laeval sündis meestel naljaga pooleks kõnekäänd: tark ei turma!

Noppeid Turma päevaraamatust merereisil Pärnu–Läti (Ventspils)–Gotland–Rootsi (Stockholm, Sigtuna, Birka)– Ahvenamaa–Soome–Tallinn.
29.06. Ventspils, Läti. Turm seisab kai küljes koos Eestis ehitatud vanalaevade jahta Runbjarni ja lodi Jõmmuga. Teeme ettevalmistusi Gotlandile sõiduks.

Enne otsade lahti andmist tuletab kapten Mart kõigile meelde, et meeskond on pardal vabatahtlikult ja kel on soov see ohtlik reis vahele jätta, võib rahumeeli selle otsuse veel mõne minuti sees teha. Turm on ikkagi lahtise ja madala pardaga lihtne veesõiduk ja Läänemeri meile tõsine väljakutse. Kõike võib ette tulla.
Lahkume üsna tuulevaiksele merele kuuvalgel. Täiskuu särab tuledes linna kohal ja see helk sillerdab mööda vett meieni.
Raapurjega saame kiiruseks 1,5 sõlme (1 sõlm = 1 meremiil tunnis ehk 1,852 km/h – toim). Seda on vähe ja võtame appi ka aerud. Tõstame hoo 2 sõlmeni. Sel moel aeglase hooga sõudes jään nii mina kui ka teised aeg-ajalt tukastama, rütmi ja sõudmist seejuures kaotamata. See on üsna üllatav kogemus.

30.06. Öine tuul nõrgeneb ja pöörab vastu. Meile jõudis järele Runbjarn ja võttis meid enda järele. Hommikupäike paistab ja jagame vahikordi koos Karu (Ruhnu Karu ehk Runbjarni) meeskonnaga. Sõidame selliselt mitukümmend miili, kuni tuul soodsamaks pöörab, ja saame taas purjetada. Esialgu teeme nelja sõlme ringis. Sõidame raa- ja eespurjega. Tuul tugevneb ja laine tõuseb meetrini, on kõrgem kui parras, pritsib sissegi. Karu võtab meiega aeg-ajalt raadio teel ühendust, et meie käekäik ka teistele teada oleks ja kogenud meremeeste süda rahu annaks. Üksteist me ei näe.
Lisaks poolele tonnile ballastikividele peame ka ise pealttuulepardas istuma, et vähem vett sisse lahmaks.

Lõuna ajal suisa lendame ja teeme korra 7,4 sõlme, mis on ka seni Turma kiirusrekord olnud.

03.07. Visby–Stockholm
Sõidame Visbyst välja keskööl. Rootsi rannikuni umbes sada miili. Õrn tuul ja purjega 1,5 sõlme. Hommikupoole tuul tugevneb. Taevas on pilvitu, aga silmapiir on igal pool suurest palavusest vines. Keskpäeval tõstab lainet. Kes ei ole vahis, põõnab seal, kus juhtub. Tukkuda saab laeva ninas, pikisuunas laevapinkidel ja nende kõrval olevatel pikkadel aerudel, lambanahad pehmenduseks all. Magamatusest tulenev väsimus muudab ka kõige kandilisema laevaosa pehmeks sängiks.
Merel peale meie kedagi teist ei silma. Meid kõiki on haaranud vähesest magamisest tulnud pidev unisus ja pärast lõunat teeme esimest korda sooja toitu. Makaronid lihaga ja kohvi. Vett on hea keeta kiilu peal. Seal kõigub priimusega pott kõige vähem.
Õhtupoolikul tõusevad suuremad lained. Ahtrilained on nüüd 1,5 meetrit ja rohkemgi. Turm on tihti vetest madalam. See tekitab aukartust mere ees ja annab mõnusa tunde. Laulame mereteemalisi regilaule ja sõidame lainetest alla. Peagi paneme ka esimese kirja pudelipostiga teele. Pliiatsiga kirjutatud valge kiri ja meeskonnaarvule vastav jõuk magusaid ja värvilisi kummikarusid.

04.07. Hommikune äratus on kell 7 ja hakkame Stockholmi poole purjtama. Tuul keerab soodsaks ja kiiruseks 5…6. Soodne tuul püsib kuni Mälareni järve lüüsideni, kust tahame samuti täispurjedes sisse sõita, aga märgid keelavad. Selle järve kaldaile jäävad meie järgmised peatuskohad Sigtuna ja Birka. Jätkub hea küljetuul, mis siin saarte vahel viskab üsna järske puhanguid. Teeme uljast sõitu ja saame ka esimese korralikuma vee üle plankude kolinal sisse. Turm rüüpab vett tükk maad enne kui kaalujaotus käest läheb. Aga selle rüüpamisega peab piiri pidama, eriti kui kahe purje peale on erinevaid otsi 10, neist pidevas töös 7…8, aga mehi nende tarvis lisaks tüürimehele 4. Lahtine paat võib sedasi ennast kiirelt vett täis võtta.

06.07. Jõuame Sigtunasse. Ilusa vanalinnaga vaikne linn. Väikese linna pöetud murudel leiab palju pea tuhandeaastaseid ruunikive. Enamik neist olid püstitatud kas sõbra või venna auks. Nende siiani loetavad kirjad annavad mõista aegade mälu. Tolleaegne keel oli midagi islandi ja inglise keele vahepealset.

09.07. Birka - muistne viikingite elupaik. Tänapäevalgi liiguvad Birkas samasugused laevad kui muiste. Pilliroos asuva kai ääres on kümme eri pikkusega muistset veesõidukit. Paarimeetrisest aerupaadist kuni 22meetri pikkuse heledapurjelise Helga Holmini. Turm on nende seas üks suuremaid ja merekindlamaid. Birka on saar täis ajalugu, lambaid ja mureleid. Murelid on just küpseks saanud ja puud on viljade all lookas. Marju on kolme värvi: kollased, punased ja peaaegu mustana paistvad tumepunased.

12.07. Lahkume Ahvenamaa suunas ja liigume terve tee omal jõul.

14.07. Vanalaevade regatt Degerby– Mariehamn Ahvenamaal. Saame 4. koha kümne võisteja seas ja oleme ainus alus, mis pärast regati lõppu üksnes purjede jõul sadamasse sõidab. Tuul on nõrk, aga saame purjed kenasti tööle.

15.07. Hommikul lahkume Mariehamnist koos Kajsamooriga. Oleme neil pea Hankoni nööriga taga.

16.07. Kodu poole
Varahommikul hakkame kodu poole seilama. Arvutuste kohaselt jõuame Tallinnasse südaööl. Tuul võimaldab teha aga üllatavalt head sõitu. Paistavad Pakri saared ja poolsaar. Pea möödume Lohusalust ja Suurupist. Silmapiiri katab tugev leitsakuvine. Nähtavus 10 miili kandis.
Kakumäe kandist leiame tugevama tuule ja püstitame järjepanu uusi kiirusrekordeid. Algul 8,1 sõlme, siis 8,5 ja lõpuks, pärast tugevat laine ja tuulega mängimist loeme GPSi pealt 9,5!
Saabume Tallinna merepäevadele pärastlõunal. Esialgsest arvutusest palju varem. Eriline tunne on olla selliselt reisilt tagasi kodus. Elus ja terve! Meri hoidis ega pannud laeva ega mehi tõsisemalt proovile. Turmaliselt kodus!



Mats Kangur
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?