6/2002



Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Juhtkiri
Silmakirja-geneetika ajalugu

Inimene on aastatuhandete vältel soovinud mitte ainult ümber muuta oma keskkonda, vaid manipuleerida ka looma- ja taimeliikidega. Põlvest põlve kestnud tõu- ja sordiaretuse tulemusena on meil nüüd konservikarpi pista seamaks ja ahju veisepraad. Ning kõrvale hammustada musta leiba, punast porgandit ja kollast maisi.
Tavapärasest kiirem sordiaretus on jäänud unistuseks. Tiibadega inimesed ehk inglid, inimpeaga lõvid ehk sfinksid ja ühe sarvega hobused ehk ükssarvikud elavad vaid inimese fantaasias. Või õigemini elasid. Selle ajani, mil 1983. aastal sisestati tubakataimele võõrgeen, mis taime järglastele edasi kandus.

Kohe hakkas pihta ka geenimuundamise vastane ristisõda. Geenitehnolooge süüdistati seitsmes surmapatus. Küll loodusliku liigirikkuse vähendamises, küll inimese kui liigi ohustamises. Geeniülekandes nähti võimalikku avalööki uuele eugeenikabuumile.
Kahe aastakümne jooksul on geenimuundamine aeg-ajalt toitnud küll meediat, küll pakkunud otsest toitu miljonitele inimestele. Ent kui välja arvata loomulikud ja arusaadavad äpardumised – nii nagu näiteks mõne allergeeni sisestamine söögitaime, mille tõttu haigestus sellele allergeenile tundlikke inimesi –, siis midagi hullu juhtunud ei ole.
Ja ei saagi juhtuda, sest inimene ei ole nõnda võimas, et loodusliku valiku selle rajalt tagasi suunab. Tõsi, valikusurvet saab geenitehnoloogia vahenditega küll vähendada – kuid eks vähendanud seda ka sooja vee ja seebi kasutuselevõtt ning penitsilliini leiutamine ja kaitsepookimiste süsteemi väljatöötamine.
Mis inimese tervist puudutab, on püha. Nõnda ei võitle isegi marurohelised mitte GMO-de kasutamise vastu ravimitööstuses. Vaid nende kasvatamise vastu põldudel. See on ka arusaadav. Maruroheliste kõhud on täis, mis neil vaestest maadest, kuid pärilikud haigused tabavad neid nagu arengumaade rahvastki.
Silmakirjade ehk värvuse pärilikkuse reeglid olid ühed esimesed, mis inimese geneetikas sõnastati. Nüüd tuleks avastada veel silmakirjalikkuse geen.



Loodus
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?