4/2010



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Aastasõõr

Ahto Kaasik jätkab Aastasõõri rubriigis maakeelsete kuunimede tutvustamist, et võiksime, kallid lugejad, järele mõelda, kas eesti harjumuspärased august, september jne on ikka kõige sobivamad kuunimed meie rahvale?

Põimukuu

Aastaringi kaheksandal kuul on maakeeli mitmeid nimesid: põimukuu (Mulgi-,Tartu-, Võru- ja Setomaa, Virumaa idaosa),lõikuskuu, lõikusekuu, lõikamise kuu, leikuse kuu, rukkikülvikuu, rukkikuu, viljakuu, viläkuu (lutsi), leivakuu, leebäkuu(Leivu), mädakuu, mädanemiskuu,
karusekuu.

Põimukuu oli muiste ja on praegugi talivilja küpsemise, lõikamise ja külvamise kuu. Värskest lõikusest saab uudseleiba. Põim tähendab viljalõikust, samuti viljavihkude põimimist. Lõikuskuu, rukkikuu, rukkikülvikuu, viljakuu ja leebäkuu märgivad viljalõikuse, talivilja külvi ja uudseleiva ajakohasust. Mädakuu ja karusekuu annab mõista, et käes on aasta kõige pehmem ehk mädam aeg. Kõik läheb kergesti halvaks, mädaneb ja laguneb. Mis väärib hävitamist, hävib nüüd hästi, mis väärib hoidmist, tuleb aga hästi hoida.
August ehk augusti on laenatud vene, rootsi ja saksa keele vahendusel ladina keelest. Augustus – mis on Vana-Rooma aasta 6. kuu, on pühendatud keiser Augustusele.

Põimukuu nimetusi teistel rahvastel
Rootsi (rahvalik) skördemånad – saagikuu, Poola sierpień – sirp ja lõikus, Leedu rugpjūtis - rukkilõikuskuu, Horvaatia srpanj – sirbikuu, Ukraina липень – kaks tähendust: pärnakuu või meekuu.
Emakeelseid kuunimesid kasutavatel hõimurahvastel tähendab pärnakuu järgmist: komi moz – saagi koristamise kuu, ersa umar’kov – õunamarjakuu, mari sorla – sirp, (vilja)lõikus.
Soomlased nimetavad pärnakuud ametlikult elokuuks, mis tähendab nii lõikus- kui ka viljakuud.

Põimukuu pühad
Põimukuu toob sügise värve ja hõngu ning sunnib õhtuti õlgu väristama. Nähtavale ilmuv Linnutee ennustab eeloleva sügise ja talve ilmasid. Silmapiiril sähvivad hääletud ja vaevumärgatavad põuavälgud. Sageli rullub aukartust tekitaval mürinal üle taevalae ka päris kõuepilvi.
Esimene rukkiema päev (10.08., kristlikus rahvakalendris lauritsapäev) on rukkilõikuse ja tule püha, mil põllutööd ei tehta. Kaob aovalgus ja öötaevasse ilmub Linnutee. Et õhtud jäävad pimedaks, on siitpeale kohane videvikus kodus tuld üles võtta. Samas, tulepäeval tuld ei tehta, sel lastakse puhata. Tuleohu vältimiseks piserdatakse koldesse vett ja pestakse pesu. Mõnel pool on isegi katuseid kastetud.

Suurel rukkiema päeval (15.08., kristlikus rahvakalendris ka rukkimaarjapäev) saavad rukkid enestele ema. Sarnaselt teiste rukkiemapäevadega on nüüdki soovitatud külvata kolm päeva enne ja kolm päeva pärast püha. Nõnda moodustub seitsmepäevane külvinädal, mille keskele jääb emapäev, mil põllule ei minda. Küpsetatakse uudseleiba. See on ka vadja maarahva kõige pühama mäe – Kuremäe hiiemäe – püha.
Viimast rukkiema päeva (24.08., rahvakalendris ka pärtlipäev)
peetakse esimeseks sügispäevaks ning see tähistab rukkikülvi lõppu. Pääsukesed löövad parvedesse ja saabuvad esimesed hallad. Ussid ja karud jäävad uimaseks. Päeva ilm ennustab ette saabuvat sügist.
Lauritsebe ja pärtmisebe ep tehta põllutööd mitte. Mõnes külas peetakse neid päivi nii kangest, et keegi ep tohtide põllale minna ega põllalt läbi käia ka mitte, öeldi Muhus.
Hallapüha, seda peeti põimukuu lõpul selleks, et hallad ei tuleks vara ja ei külmetaks ära põlluvilju. Ema seletas: ennem olid suured metsad, hallad tulid vara, mõnel aastal juba rukkikülimise ajal. Küliti tõuvilju ju hilja, sest tehti sõõrdu (alet) ja kütust. Halla puretud kesvast (odrast) suurmaad (tangud) ei püsinud pajas, vaid keesid üle paja ääre välja. Kui metsad vähenesid, kadusid ka hallad. Minu noorpõlves seda püha enam ei peetud, ka hallu ei olnud nii vara, peale ühe korra. Seto

Rahvatarkusi
Põimukuus juba koll põõsa all (pimedus võtab maad). Muhu
Karusekuu sees teeb soe kõik asjad, see on söögiained, halvaks ja ajab halletama. Keiki peab soolama hästi. Keila
Põimukuu on halb kuu, toiduainetele tekib mädanik ja hapuksminemine. Põimukuud hüütakse sellepärast ka mädakuuks. Mädakuu haavad ei taha paraneda, kipuvad ikka mädanema. Nõo
Põimukuu on mädanemisekuu, siis on hää uut põllumaad põõsastest puhastada – juured mädanevad hästi ära. Kuusalu
Kui leikuse kuu madalast keib, tuleb sügav tali. Kuusalu
Linnuraja (Linnutee) peelt vaatvad targad mihed, kut tuleb kange tali. Põimukuus, kui pailu valge on, siis kova tali; kui tüklik, siis tali ka tüklik. Jämaja
Kui pääsukesed põimukuus ära lähevad, siis löhike sügise, kui sügiskuul, siis pikk sügise. Ambla
Põimukuus lööb kuiva välku. See põletab soojust ära, siis tuleb külm. Emmaste

SÜGISKUU
Aastaringi üheksandal kuul on maakeeli mitmeid nimesid: sügiskuu (Maavallas üldiselt), sügisekuu, kanarbikukuu, jahikuu, pohlakuu, leheminegikuu.
Nimed tähistavad loonas toimuvat: sügiskuul algab sügis, kanarbikukuul õitseb kanarbik, leheminegikuul algab leheminek, jahikuul on aeg jahile minna ning pohlakuul saavad pohlad küpseks.
Septembri kõrval käib laenatud nimedest sügiskuu kohta sent’äbri, mihklikuu ja miklikuu. Kirikukalendris nimetatakse kasupäeva (29.09.) mihklipäevaks, mis on pühendatud Vana Testamendi peaingel Miikaelile.
Septembri nimi on laenatud vene, rootsi ja saksa keele vahendusel ladina keelest. September on Vana-Rooma aasta 7. kuu (ld k septem – seitse).
Sügiskuu nimetusi teistel rahvastel
Rootsi (rahvalik) höstmånad - sügiskuu, Poola wrzesien – kanarbik, Leedu rugsejis – rukkikülvikuu, Horvaatia kolovoz – vankrisõit, lõikuskuu; Ukraina serpen– sirbikuu.
Hõimurahvastel: komi kötš – jänes, ersa tashtamkov – varumisekuu, mari idõm – rehealune, soome syyskuu – sügiskuu.

Sügiskuu pühi
Ilmamärkide järgi pole enam mingit kahtlust – sügis on ulatanud suvele käe. Lühemad ja jahedamad päevad, kollakaks kiskuvad metsad, kirgaste tähtedega kaetud öötaevas, küpsed viljad ja kõikjale ulatuv nukravõitu sügishõng kõnelevad enda eest.
Sügiskuu ilmade järgi on arvatud eelolevat talve. Äike lubab sooja sügist. Kui linnud pole kuu jooksul ära lennanud, kestavad pehmed ilmad jõuludeni. Soe sügiskuu ennustab pikka talve, jahe kuu aga lühikest talve. Sügiskuu paguvesi (mõõn) tõotab randlastele aga hästi külma talve.
Ussi urguminemise päev (08.09., kristlikus rahvakalendris ussimaarjapäev) tähistab aega, mil ussid kaotavad mürgi ja hakkavad uimaselt talvitumispaika otsima. Kartes roomajaid häirida, ei minda mõnel pool metsa. Kodustest töödest pole õmblemine ja kudumine soovitatavad, kuna vastasel korral võib järgmisel aastal uss häda teha.
Pekopäev, 19.09. Sügiskülvi ja viljalõikuse lõppedes tähistatakse Setomaal peko püha. Õigemini, tähistati varem ja võibolla kusagil tähistatakse praegugi. Peko on seto põllu-, karja- ja viljakusjumal, kelle puust või vahast kuju hoitakse salaja aidas. Vaid Peko pühadel või külvamise ajaks tuuakse kuju välja.
Pööripäev, 23.09. Siitpeale jääb valget aega pimedast vähem. Pööripäeva tuul jääb püsima ja ennustab ette sügise ja talve ilmasid. Karulas on öeldud: pööripäeva tuuled on haruldased asjad ja järelevaatamise väärt. Kust sügisel pööripäeva tuul on, säält on enamiste kõik talv.

Kasupäev (29.09., kristlikus rahvakalendris mihklipäev)
on sügisene pööripüha. Sellest, kuidas kasupäeva peetakse, sõltub inimese käekäik talvel. Nagu pööriajal ikka, ennustatakse ette talveilmasid ja inimsaatust ning tehakse tuld. Pidulaud olgu sügisandidega rikkalikult kaetud ja seal peavad tingimata olema värskest lihast valmistatud road.
Sügiskuu algusest peale on liikvel esivanemate hinged.

Rahvatarkusi
Sügisel peab loomad nooreskuus ja meretuulega lauta jätma. Iseäranis peab see sügiskuul sündima. Siis peavad loomad paremine põhku sööma. Hanila
Põimukuu lõpul ja sügiskuu algul on veikseid, aga õige rasvaseid räimi saada ja neid kutsutakse rukkiküli räimedeks. Häädemeeste
Sügiskuu sees antakse huntidele talvemoon kätte – ikka loomadest, inimestest ei ole antud. Ebavere
Kui tsirgu põimukuu viil olõ õi ar lännü lämmäle maalõ, sis saava talsipühini pehme ilma. Seto
Kui pale mihklepäeva müristes, tuleb lämmi porikuu. Karksi
Kui sügiskuus on pagud veed, siis tuleb hästi külm talv. Kuusalu
Vanarahvas ütleb: jüripäev esimene suvepäevakene, mihklipäev esimene talvepäevakene. Sellepärast pannakse mihklipäeva laubast tuult tähele – kust ta siis on, salt saab ta enamiste kõik talv olema. Tartu



Ahto Kaasik
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet