4/2010



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Samblikud astusid sammu

Minu teadmised lihhenoloogias võivad olla üsna tagasihoidlikud,nagu võivad olla väikesed ka minu teadmised näiteks Vaikses ookeanis asuvatest Samoa saartest. See aga ei tähenda, et peaksin loobuma huvist ühe või teise asja vastu. Nii arutleb edasipüüdlik koolilaps.

Polüneesia saarestikud asuvad Eestist tuhandete kilomeetrite kaugusel, lihhenoloogilise uurimise objektid aga ümbritsevad meid jalamaid, kui toast õue astume, olgu see siis maal või linnas. Värvilised laigud, tutid ja kirmed minu koduõue kasvaval kasel või maakivil. Nad on ju hulga tähtsamad kui üks kauge saarestik. Kes nad on?

Oma naabreid nägu- ja nimepidi tunda on üpris kasulik, iseäranis siis, kui nad võivad rääkida ühtteist meie ühise keskkonna, täpsemini õhu seisukorrast. Vastus: nad on samblikud ning lihhenoloogia on teadus samblikest ja nende määramisest. Ei tohi unustada, et kõneleme just nimelt samblikest (vetikast ja seenest koosnevad organismid) ja mitte taimeriiki kuuluvatest sammaldest. Kui te neil kahel organismirühmal vahet teete (sammaldel on lehed ja varred, samblikel mitte), siis võitegi muretseda vastava rakendusega varustatud nutitelefoni ja püüda määrata Eesti puudel kasvavaid suursamblikke. Just sellise imeasja on Tartu ülikooli botaanikud Tiina Randlane ja Andres Saag ning IT-mees Marko Peterson koostöös itaalia teadlaste ja tarkvaraarendajatega välja mõtelnud.

Teadurite töö on osa KeyToNature nime kandvast rahvusvahelisest haridusprojektist ja küllap te juba teate, et 2009. aasta detsembrist on nutitelefonis (iPhone, iPodTouch) juba kättesaadav Eesti puude ja põõsaste määraja. See kuulus esimeste telefonimäärajate hulka maailmas.
Nii samblike kui ka puude-põõsaste määraja on olemas võrgus (lugeja leiab need ise hõlpsasti), aga internetti ju metsa muud moodi kaasa ei võta kui telefoni sees. Muuseas, esimese saab alla laadida tasuta, teine maksab i-poes kaks eurot.
115 liigiga e-samblikemäärajat oskab kasutada HTC androidtelefon, mis maksab poes üle 5000 krooni. Kuid loota on, et nutitelefonid lähevad peagi odavamaks ja muutuvad kõigile kättesaadavaks.
Tiina Randlane loodab, et kui liikide määramine üle jõu peaks käima, siis samblike ilmumine telefoni toob neid ometi õppureile lähemale.

Kutsume katsejäneseks Tartu Kivilinna gümnaasiumi loodushuvilise õpilase Solveig Verbu, kes püüab Tartu ülikooli botaanikaaias mõnda samblikku määrata. Solveig ei tunne samblikke ei rohkem ega vähem kui enamik tema koolikaaslasi, ta mäletab, et samblikest oli kooliprogrammis juttu 7. klassis. Nutitelefoni on ta enne kasutanud küll.
Samblikke õpetav telefon on imeasi, aga nõidusega pole seal tegu, see tähendab, et õpilane Solveig peab üht-teist ka ise teadma.
Näiteks seda, mis on samblike isiidid, soreedid, soraalid jmt. Vastav illustreeritud lühiõpetus leidub samuti telefonis. „Näiteks viljakehad on mingid niisugused nööbikesed,” julgustab Tiina Randlane õpilast telefonipildi ja puu peal nähtavat luubi abil võrdlema.
Ta on määramiseks valinud ühe Eesti kõige tuntuma sambliku, see kasvab botaanikaia tiigi ääres puutüvel ning on paraja olümpiamedali suurune ja oranž.
„Hõlmad 1–5 või kuni 2 mm laiad,” seab telefon Solveigi valiku ette ja kui see dilemma õnnestunult lahendatud saab, teatabki liigi: Xanthoria parientina ehk harilik korpsamblik ehk seinakorp.
See liik on üks kõige kergemini määratavaid liike, enamiku liikidega läheb kauem aega, tee määranguni on pikem ning tuleb kasutusele võtta ka kaaliumhüdroksiidi 10–30 protsendiline lahus, mida Tiina Randlane soovitab õppureil küsida keemiaõpetaja käest. „Mõnedel juhtudel on kaaliumireaktsiooni tulemus otsustav.”
Solveig proovib määrata ka vagu-lapiksamblikku Parmelia sulcata, kuid see läheb juba keerulisemalt ja Tiina Randlane peab paari koha peal eksinu õigele rajale tagasi juhatama. „Avastad vea, on lihtne seda parandada. Sellest määrajast õpid ka siis, kui seal lihtsalt surfata.”



Juhani Püttsepp
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet