5/2010



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Kallid kivistised

Kui aastate eest mõned saksa kivikollektsionäärist tudengid Saaremaal Kihelkonna lähedal ühe väikese paljandi segi pöörasid, otsisid nad just seda – ühte väljasurnud hiid-ürgvähiliste seltsi kuuluvat kivistist. Meriskorpionide hulka kuuluv liik Baltoeurypterus tetragonophtalmus pole kusagil mujal maailmas nii hästi säilinud kui siluri ajastu kihtides Saaremaal. Kui aastate eest mõned saksa kivikollektsionäärist tudengid Saaremaal Kihelkonna lähedal ühe väikese paljandi segi pöörasid, otsisid nad just seda – ühte väljasurnud hiid-ürgvähiliste seltsi kuuluvat kivistist. Meriskorpionide hulka Baltoeurypterus tetragonophtalmus pole kusagil mujal maailmas nii hästi säilinud

Avastus Saaremaal
Siluri ajastul elas taanduvate madalmerede magestunud laguunides ja jõgede estuaarides mitmekesine lülijalgsete, tänapäevaks väljasurnud hiid-ürgvähiliste meriskorpionide rühm. Paleontoloogid liigitasid selle 19. sajandi keskel seltsiks Eurypterida. Selle fossiilse loomarühma esmakirjeldused pärinevad Põhja- Ameerikast Bertie kihistu Kokomo paekihtidest, mille paljandeid Ontario järve lähistel oli autoril 1996. aastal võimalus külastada. Kuna USA keskpiirkonna siluri paelasund on suurel määral dolomiidistunud, ei ole kivististe säilivusaste võrreldav Saaremaa leiukohtadest pärinevate kivististe detailideni säilinud esmase kitiinkooriku säilimisega.

Haruldased kivistised küla karjamaalt
Mõned aastad hiljem algas selle haruldase loomarühma hästisäilinud kivististe kollektsioneerimis- ja uurimispalavik Eestis, mille käivitas ühe Ahrensburgi (Kuressaare) loodusloo õpetaja Rootsiküla lähedalt leitud terve eksemplari üleandmine Tartu Ülikooli geoloogiaprofessor Alexander von Schrenkile 1852. aasta varakevadel. Samal suvel sõitis professor Saaremaale, külastas juhatatud leiukohta Viita talu karjamaal ja kogus seal märkimisväärse kollektsiooni. Aasta hiljem korraldas samal eesmärgil eriekspeditsiooni Peterburis töötav Tartu professor Eduard Eichwald, juhatatud leiukohta Viita talu karjamaal kelle ulatuslikus monograafias aastast 1854 kannab käsitletav liik nime Eurypterus fischeri. Sellel uurimisreisil oli kaasas ka noor Friedrich Schmidt, hilisem Peterburi akadeemik, Eesti aluspõhja lademelise stratigraafilise liigestuse looja, kes aastakümnete jooksul külastas korduvalt Viita leiukohta ja kogus sealt esindusliku kollektsiooni, millest osa säilitatakse praeguseni Tallinna Loodusmuuseumis. Kogutud kollektsioonid töötas põhjalikult läbi Johannes Nieszkowski aastal 1859 ja avaldas monograafilise kirjelduse koos joonistega, mis on siin sobiv esitada. Selgus, et eri uurijate eri aegadel kirjeldatud liigid Eurypterus tetragonophtalmus, E. remipes ja E. fischeri kuuluvad ühte liiki.

Ameerika kollektsionäärid Saaremaal
Möödunud XX sajandi 30. aastail korraldasid ameeriklased G. Robertsoni juhtimisel kaks ulatuslikku kivististe kollektsioneerimise laeva-ekspeditsiooni Saaremaale, mille käigus kahel suvel palgati kümneid kohalikke talumehi Viital ja Himmistes paasi murdma, et koguda massiliselt haruldasi kivistisi maailma muuseumide tarvis. Nende kollektsioonide läbitöötamine (Kjelleswig-Waering, 1958, 1964 jt) on viinud selle haruldase loomarühma uurituse taseme maailma tippu ja Saaremaa Eurypterus-dolokivis üle 420 miljoni aasta suurepäraselt säilinud ürgvähiliste näidised ehivad maailma esindusmuuseumide vitriine.

Kivistised varjule
Tänapäeval pole võimalik neid kivistisi endale niisama lihtsalt muretseda. Vana murd on kinni aetud ja loo alguses mainitud saksa tudengid, kes endale paari aasta eest soovisid ebaausate võtetega mõnda käsipala soetada, jäid tühjade pihkudega. Praegusel hetkel on Eestis nende kivististega võimalik tutvuda Eesti Loodusmuuseumis Tallinnas, Tartu Ülikooli geoloogiamuuseumis ja Vilsandi Rahvuspargi keskuses Loona Kivikambris.



Rein Einasto, Paevana
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet