6/2010



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

aastasõõr
Aastsõõr

Ahto Kaasiku viimane Aastasõõri lugu maakeelsete kuunimede tutvustamiseks kutsub taas järele mõtlema, kas eesti harjumuspärased detsember, jaanuar jne on ikka kõige sobivamad kuunimed meie rahvale?

Jõulukuul võiks puhata
Aasta kaheteistkümnendal kuul on maakeeli mitmeid nimesid: jõulukuu, joulukuu, jõõlukuu, talvistepühakuu, talviste püha kuu, talsipühakuu, talsipühikuu, talissepühakuu, talssepühakuu, talsipühiq, talvistepühiq, talvistekuu, talvsipühakuu, talipühakuu, talvekuu, mängukuu.
Detsembri ehk dekabri nimi on maakeelde laenatud vene ja saksa keele vahendusel ladina keelest, kus decem tähendab kümmet. Vana-Rooma kalendriaasta algas urbekuus ning jõulukuu oli seal kümnes kuu.
Maakeelsed kuunimed seostuvad eelkõige aastavahetuspühaga, mida vana Oandi mail kutsutakse talistepühadeks ja mujal jõuludeks. Kuna pühad on olnud suureks laulmise- ja mängimise ajaks, on seda kuud kutsutud ka mängukuuks.

Jõulukuu nimetusi teistel rahvastel
Rootsi (rahvalik) julmånad – jõulukuu, Poola grudzień – külmunud maa kuu, Leedu gruodis – maa külmumise kuu, Horvaatia prosinac – palumis- või annetamiskuu, Ukraina грудень – külmunud muda kuu. Hõimurahvastel: komi öšõm – pakane, külm, ersa atsamkov – lumesajukuu, mari tele – talv. Sarnaselt Maavallaga on Soomeski kuu nimetus joulukuu, kuid see on võetud kasutusele alles 17. sajandil ning tõrjunud välja põlisema talvikuu nime.

Jõulukuu pühad
Jõulukuu sisse jääb aastaringi viimane pime ots ja uue aastaringi hakatus. Sel ajal peaks inimene koos loonaga puhkama – valmistuma uueks ringiks. Iseäranis talvises päevapesas tuleks oma kodus, aga ka mõtetes ja hinges luua pinda puhtusele ja pühale ning võtta enesele aega.

Jõulud 21.–25.12.
Advendi pidamine on Eesti rahvakalendrile niisama võõras kui valentinipäev ja halloween. Kuid jõulud on omad ja põlised aastavahetuspühad. Võrumaal on veel hiljaaegu kutsutud jõulukuu 25. päeva vastse ajastaja päevaks (uue aasta päevaks).
Jõulude hakul – 21.12. – saabub aasta lühim päev. Nelja ööpäeva jooksul on päevad kriipsupealt ühepikkused ja neid kutsutakse talviseks päevapesaks. 24.12. tähistatakse suure pidulikkusega vanaaasta õhtut, sest järgmisel päeval Maa pöörab end päikesele vastu ja algab uus aastaring.
Esivanemad teadsid, et elu saab alguse seemnest või munast. Aastalgi on seeme. Jõulupühi peetakse seepärast, et see on aasta seeme. Kõik see, mis sa uue aja hakul teed või tegemata jätad, mõjutab eelolevat omal moel.
Esivanemate tarkuste meenutamine ja järgimine pühade ajal toob elumõnu, tervist ja edenemist.
Jõuludel püütakse olla kodus puhates ja lähedastega aega viites. Sel ajal on kodus käimas ka esivanemate hinged. Nende jaoks jäetakse ööseks toit ja söök lauale ja tuli põlema. Kui leib, liha ja õlu on kogu pühade aja laual, ei ole uuel aastal selles peres puudust karta.
Jõulud algavad 21.12. suurpuhastuse ja toitude valmistamisega. Uste, akende ja väravate kohale tõmmatakse kriidi, pliiatsi või noaga kaitsemärgid: kaldrist, ühe joonega viisnurk või ratasrist. Koju hea väe loomiseks meisterdatakse ja riputatakse üles kõikvõimalikke ohutisi – kroone, krässe, hälle ja jõulutähti. Õhtul tehakse Tahma-Toomas ja viiakse salaja naabrite ukse taha. Uue aasta öösel süüakse seitse või üheksa korda, et saada eelolevaks aastaringiks jaksu ja rammu. Söögikorraks piisab ka mõnest suutäiest.
Uue aasta saabudes tuuakse tuppa värsket vett ja pestakse nägu. See toob tervist ja jõudu.
Uue aasta päeval, 25.12. käivad mehed ja poisid külas head uut aastat soovimas. Päev hakkab nüüd pikemaks minema. 26.12. alates on kohane külas käia nii meestel kui naistel. Jõuluaeg kestab taliharja- ehk jõuluemapäe v ani (17.01.), mõnes kandis isegi pudrupäevani (02.02.).

Rahvatarkust jõulukuust

On talve- ja jõulukuul mets härmes, siis tuleb korralik suvi ja vilja-aasta. Tallinn

Kui jõulukuul tuiskab, on järgmisel suvel hea marja- ja puuviljasaak. Kodavere

Pühis käändas pääval valgõ puul pääle,siis paranõsõ ilma kah. Selle üldäs: pääväkänäk. Tulõ_ai inne õigõt talvõ kui päivakäänäk mööda läheb. Rõuge

Toomapäev andnud kõige suuremat hirmu: siis sel ööl, kui vaimud (hinged) heaste toidetud ei olnud, tulla inimesi hirmutama. Sellepärast pidanud kõik öö hurtsik peergudega valgustatud olema. Tarvastu

Taivas õhkab punasest jõulu paiku, siis tuleb külmä, enne püeripäivä tähendab sooja. Lüganuse

Vanad inimesed ütlesid: „Kust tuul kolmandal päeval pääle pööripäeva puhub, sinna jääb ta terveks talveks.” Nüüd on see kolmas päev jõulu esimesel pühal, millal nüüdki tuule suuna märgitakse. Karja

Südakuu – talve süda
Aasta esimene kuu kannab maakeeles mitmeid nimi: südakuu, vahtseaastakuu, vahtse ajastaja kuu, vahtsõaesta kuu, helmekuu, helmkuu, surmakuu, hundikuu, talvekuu ja talvestekuu.
Jaanuari nimi pärineb Vana-Rooma kalendrist. Aasta üheteistkümnes kuu oli seal pühendatud jumal Janusele – väravate, uste, alguste ja lõppude jumalale. Kuu teine tuntum laenunimi – näärikuu (ka niijarikuu, nearikuu ja nääripäevakuu) – on skandinaavia päritolu (rootsi nyår).
Maakeelsed kuunimed seostuvad eelkõige uue ehk vastse aastaga, helmekuu härma ning jäänõeltega, hundikuu sute jooksuajaga, surmakuu aga rohkete surmadega. Südakuu tähendab talve südant ehk kesktalve.

Südakuu nimetusi teistel rahvastel
Rootsi (rahvalik) tormånad – thori kuu, Poola styczen – aastavahetuse kuu, Leedu sausas – kuivakuu, kuiv (lumi), Horvaatia sijecanj – raiumiskuu (tõenäoliselt), Ukraina citsen – puude langetamise, metsateo kuu.
Hõimurahvastel: komi töv ör – kesktalv, külm, ersa jakshamkov – jahe-/külmakuu, mari šorõkjol – aastavahetus- ja jõulukuu. Soome keeli on kuu nimi tammikuu, ka sydänkuu. Tammi tähendab selles seoses talve keskpaika ehk südant.

Südakuu pühad
Südakuu näitab tähelepanelikule vaatlejale ilma valgenemise märke. Siin-seal võib kuulda ka tihaste arglikke kevadhüüdeid. Iga päev on eelmisest kukesammu võrra pikem ja viib kevade poole.
Kuu esimene pool möödub veel jõulude vaimus. 17.01. olevat taliharjapäeva on muuseas nimetatud ka pühade lõppu tähistavaks jõuluemapäevaks.
14.01. Korjusepäeval pöörab karu külge ja hakkab teist käppa imema. Soomes ja Karjalas on see päev peamine talve poolitaja. Meil võivad lapsed korjusepäevast alates toas paljajalu joosta. Korr (musträhn) hakkab vastu puuoksi põristama, see olla esimene kevade märk.
17.01. Taliharjapäeval sündivat esimene hülgepoeg merre ja putukatele tuleb hing sisse.
Kui sel päeval paistab niigi palju päikest, et mees jõuab hobuse selga hüpata, ennustab see ilusat suve ja head viljasaaki. Samuti on siis mehed terved.
See on Tõnni vaka ehk koduhaldja püha. Keedetakse pool seapead või seajalgu ja oa- või hernesuppi. Enne söömist viiakse esimene osa toidust annipaika.

Rahvatarkust
Südakuud loetakse aasta üheks kõige kõvemaks ajaks. Kõval ajal tehtud või alustatud asjad jäävad püsima, ei rikne ega lagune kergesti. Pehmel ajal tehtu laguneb, rikneb ja kaob kiiresti.

Näärikuus toodud tarbipuud olid keige vissemad ning kevamad, pidan kaua vastu. Karja

Südakuu noorekuu kuivaga – üits nätäl peräst loomist – raotu palgi ei lahkeva. Otepää Kui näärikuu puudel okkaid pudeneb, siis on varane kevade. Ambla

Kui südakuul mõts iluste ärmän om, sis olevat ää villä äitsmine. Kambja

Kui südakuus puud ärmendavad, siis saab augustikuus kala. Mil kuul ärmendab, siis selle kuuga vastamesi saab kala. Kuusalu

Mis külmem südakuu, seda soem suvi. Jõhvi

On südakuus sügav lumi, kasvab paks vili. Mustjala

Kuude nimed Loodusesõbras

Südakuu (jaanuar)
Radokuu (veeburar)
Urbekuu (märts)
Mahlakuu (aprill)
Lehekuu (mai)
Pärnakuu(juuni)
Heinakuu (juuli)
Põimukuu (august)
Sügiskuu (september) Pori



Ahto Kaasik
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet