6/2010



Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

usutlus
Urmas Sisask. Mees, kes kuulutas välja looduskaitseala

Viimasel üldlaulupeol kõlas viis Urmas Sisaski teost – kas teate nimetada veel mõnd sellist nüüdisheliloojat! Üldsuse tähelepanu pälvis ta tänavu aga hoopis ühe uue laulu, Tuhala ja Nabala teemalise „Nõiakaevu loits” loojana. Loitsus esitasid tuntud lauljad järjestikku „uue ärkamisaja stiilis” salmiosa ja refrääni lauldi koos. Kõik see sündis Tuhala nõiakaevu kaitseks. Urmas sai hakkama ühe hämmastava teoga:helilooja kuulutas tänavu sügisel 20. 10. 2010 aastal kell 20.10 Tuhala ja Nabala karstialad rahvusvaheliseks looduskaitsealaks. Peale kõike muud uurib Urmas ka tähti ja mitte just asjaarmastaja tasemel.

Urmas, mitmete astronoomide sõnul oled praegu Eesti parim taevatundja ehk valdad tähistaevast erakordselt hästi. Kuidas ja mis vanuses tekkis sul huvi tähistaeva ning universumi vastu?
Selleks alguseks oli üks meeldejääv õhtu ajal, mil õppisin Kehra muusikakoolis. Olin siis kümnene. Oli pimenev sügisõhtu. Mul oli soov teada saada, mis on teiste poiste kappides. Ei olnud mingit plaani sealt midagi varastada, oli üksnes lihtne poisikeselik uudishimu. Sealt ühest kapist leidsin siis 11. klassi astronoomiaõpiku. Seal oli kolm pilti, mis mu tähelepanu köitsid. Värvilised pildid planeetidest Jupiter, Marss ja Saturn. Enne seda õhtut ei teadnud ma mitte midagi ei tähtedest ega taevakehadest. Olin süvenenud sellesse leitud raamatusse, kui tuppa astusid needsamad abituriendid, kellega tuba jagasin. Selle asemel, et nende asjade sees sorimise eest minuga kurjustada, olid nad aga lahked õpetust jagama ja minu küsimustele vastama. Tol õhtul oli ka väga selge tähistaevas ja me vaatlesime koos tähti.

Tollest sügisõhtust piisas. Armusin tähistaevasse niivõrd ära, et hakkasin tundma palavat huvi astronoomia kui teaduse vastu. Kehras olin väga vähest aega. Pärast seda läksin õppima Tallinna muusikakeskkooli. Selleks ajaks oli mu astronoomiahuvi veelgi süvenenud ja huvitusin ka optikast. Tähistaeva vaatlemiseks vajalikku optikat aga nõukogudeaegses kaubanduses ju ei leidunud. Kogutud teadmiste varal hakkasin ehitama teleskoope, materjaliks papptorud ja prilliklaasid.
Meie kooli joonestamise õpetaja juhtus olema tuntud astronoomi Peep Kalvi abikaasa Linda Kalv. Pärast üht järjekordset joonestamise tundi läksin arglikult õpetaja juurde ja väites, et teie mees uurib muutlikke tähti, varjutuskaksikuid ja teisi huvitavaid tähti, uurisin, kas oleks võimalik temaga kohtuda. Nii sattusingi Tallinna tähetorni astronoom Peep Kalvi juurde, kes tutvustas teleskoopi ja juhatas mind läbi selle tähistaeva saladustele veelgi lähemale.
Peale astronoomia tekkis muidugi huvi ka muu elusa looduse vastu. Kuna mu ema töötas metsanduses, siis oli meie pere tihedalt loodusega seotud. Taskuraha teenimiseks sai küll metsa istutatud, käbisid korjatud ja vihtasid tehtud. Vihtasid nii sauna jaoks kui ka loomadele talveks.
Tugevam side loodusega tekkis just ajal, mil mu ema töötas Vääna jahilossi komandandina. Sain aru looduse hingestatusest. Kui metskonnas käis raie, siis sain aru, et loodusele tehakse haiget.
Sain ka aru, et seda oli vaja teha, sest mets vajas harvendamist. Seda teadis õppinud ja kogenud metsavaht.
Sellest Väänas elatud ajast hakkasin aru saama, et loodus on püha. Võrkkiiges tähistaeva all kiikudes sain aimu universumi rütmist. Tähed olid mul selleks ajaks juba selged. Sealsest eluperioodist tekkis ka küsimus, millega üldse tulevikus tegelema tahan jääda. Kas tahan saada muusikuks või hoopis astronoomiks? Valik tuli ju teha. Mõtlesin, et võtaks õige mõlemad.

Viimasel ajal oled avalikkuse ette astunud kui looduse ja meie maa põlisrahva õiguste eest seisja, võtnud sõna ka Tuhala lähedale, Nabala karstialale kavandatavate lubjakivikarjääride teemal. Su juured on juba mitmendat põlve pärit Tuhalast, loed end selle kandi põliselanikuks. Mis on meie juriidilised õigused põlisrahvana, mida me laiemalt ei tea ega rakenda?
Mu vanemate, nii ema- kui ka isapoolne suguvõsa on pärit Tuhalast. See kant on mulle väga tähtis ja südamelähedane. Seal on mu juured. Pärast tutvumist ÜRO põlisrahvaste deklaratsiooniga, millega Eesti riik on liitunud, tunnen, et pean sellel teemal sõna võtma. Kõnealune deklaratsioon sätestab, et põlisrahval on õigused nii oma maale, maavaradele, kultuurile. Selle deklaratsiooni alusel võib põlisrahvas kaitsta oma pühasid paiku ja kodukanti karjääride ja teiste suurtootmiste eest. Deklaratsiooni alusel on põlisrahval õigus kaitsta oma koduküla ja loodusvarasid, rajada loodusparke, kui põlisrahvas seda tahab. Mina käitun vastavalt ÜRO deklaratsioonile, millega Eesti riik 2007. aastal liitus. Selle deklaratsiooni alusel kaitsen ma Tuhala ja Nabala kandi loodust ja põlisrahvast, kuna mu oma ema ja isa suguvõsad on mõlemad sealt pärit. Minu juured on seal. Miks me peaksime laskma segamini sonkida oma juuri, kui ÜRO deklaratsiooni alusel on meil võimalus neid kaitsta. Põlisrahvana ütlen, et mitte ükski kopp ei tohi sinna ligi tulla, sest need on minu maad. Kõik see loodus, kohamüüdid, traditsioon, kultuuriväärtused ja pühad paigad tuleb säilitada ning kaitsta, sest need on põlisrahvale tähtsad. Me peame selle rikkuse pärandama oma lastele ja järeltulevatele põlvedele puutumatuna. Sekkumata kaoks me looduspärand. Deklaratsiooni alusel ei tohi mitte ükski riigimees ühtegi puud langetada, kui põlisrahvas ei ole sellega nõustunud. Me võiks ju kaevandada ka muudel kaitsealadel? Miks on meile üldse Eesti loodust vaja kui selle eest on võimalik päratult palju raha saada? Sellised küsimused kerkivad, kui vaadata tegevust ja plaane Tuhala ja Nabala kandi looduse ja põlisrahva kultuuriväärtuste kallal.
Mina kui põlisrahva esindaja koos selle kandi rahvaga ei nõustu kaevandamisega ega anna ka selleks oma luba.

Mis on need väärtused, millest kõik inimesed lugu peaksid pidama?
Olgu nad siis põliselanikud või ei. Nendeks on keel, haridus, kultuur, esivanemate austus. Tahtmine elada! Siis on ka juured. Kui juured puuduvad, ei ole vaja ka oma keelt ega haridust.
Me peaks elama nii, nagu laenaksime oma lastelt selle, mida esivanemad meile pärandanud on.
On ka öeldud, et üks õige mees peab elu jooksul kirjutama vähemalt ühe raamatu ja istutama ühe puu. Mina olen istutanud kaks hektarit metsa ja kirjutanud 127 heliteost. Nii ei tohiks ma nagu kellegi ees enam eriti võlgu olla.

See kuupäev ja kellaaeg? 20.10. 2010 kell 20.10. Riitus 20 min 10 sek. Miks just siis?
See number ei pärine mitte astroloogiast ega numeroloogiast, vaid ühest eelnevast käigust Tuhalas ja Nabalas. Seal kohapeal tundsin, et pean selle sündmuse just siis tegema ja just nii pika.



Mats Kangur
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?