6/2010



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

loodusesõbrake
Teeme jõulukrooni

Loodusesõber käis Eesti vabaõhumuuseumis jõulukrooni tegemist õppimas ja pani kõrva taha Marike Lahe jagatud nippe selle äraunustatud
kauni toaehte valmistamise kohta.

See, et jõulukrooni tegemine pole meil enam laialt levinud, ilmnes juba kroonimeistri otsingutel. Nii mitmedki osavate kätega käsitööõpetajad ja õlgedest ehete tegijad tunnistasid, et ei tihkaks kroonitegu ette võtta, liiatigi siis seda veel õpetama hakata. Jäi mulje, et tegu on millegi keerulise ja erakordset täpsust nõudva tööga.
„Varuge aega vähemalt kolm tundi,” hoiatas ka vabaõhumuuseumi peakonservaator Marike Laht, kui kohtumist kokku leppisime. Ta ise meisterdas oma esimese krooni millalgi 80ndate keskel. „Oli vaja muuseumile teha,” meenutab ta, kuidas omal ajal vanu raamatuid uurides ja ise nuputades neid vanu toakaunistusi tegema hakkas. Ta möönab, et vana traditsioon hingitseb ja aeg-ajalt siiski käiakse muuseumist jõulukroone müügiks küsimas.
Tänapäeval nähakse pilliroost kroonis eelkõige dekoratiivset elementi, ent maksab meenutada, et vanasti oli kroonil toa ehtimise kõrval palju tähtsam osa täita – kurja eemalepeletamine. Marike Laht räägib, et ohutis riputati sellisesse kohta, kust majja siseneja seda kergesti märkaks ja potentsiaalse kurja pilgu või mõtted „kinni püüdis” . Pühade lõppedes kroonid tavaliselt põletati, et sinna kogunenud halb lõplikult hävitada. Õlgedest ja pilliroost valmistatud maagilised toakaunistused tuli igal aastal ka juba seetõttu uued teha, et rehetoa suitsu toimel tumedaks värvunud ehe ei pääsenud enam hämaras toas mõjule. Hele näärikroon on kõige efektsem just tumedate rehetoa seinte taustal, on kogenud kroonitegija veendunud. Et ehe veelgi kaunim näiks, lisati sinna külge veel sulgi, punaseid lõngu, tühjakspuhutud mune.
Kuigi nimetusest „näärikroon” või „jõulukroon” võiks arvata, et tegemist oli vaid spetsiaalselt üheks pühaks mõeldud iluasjaga, teab Laht, et kroonid riputati üles hoopis pikemaks perioodiks – valmistati hingedeajal millalgi enne marti ja põletati vastlapäeval. Anne Erlach kirjutab raamatus „Käsitööd taimedest” (1997), et pilliroost või õlgedest kroone tehti mitmete pühade kõrval veel pulmadeks ning varrudeks.
Selle kohta, kust kroonitegemise idee vanadele eestlastele tuli, on mitmeid teooriaid. Ühe versiooni järgi arenes kroon välja lõikuse ajal tuppa toodud viimasest õlevihust, mis pidi õnne tooma ja kurje vaime eemal hoidma. Vabaõhumuuseumi kroonitegija arvab aga, et eeskujuks võisid olla tuulepesad puudevõrades. Võimalik, et komme on tulnud hoopis lähiriikidest, sest kroone on tehtud nii Skandinaaviamaades, Venemaal, Lätis, Poolas kui ka Saksamaal.



Gunnel Koba
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet