Ameerika Ühendriikide filantroopide asutatud nn Pew Center, mis uurib kliimamuutusi, avaldas äsja raporti maailmamere seisundi ja kliimamuutuste vastastikuse sõltuvuse kohta.
Keskuse presidendi Eileen Clausseni sõnutsi võib kliimamuutus olla see otsustav tegur, mis juba niigi haavatud ning õrnad ranniku- ja mereökosüsteemid hävitab: “Olukorda võib võrrelda inimesega, kelle immuunsüsteem on nõrgestatud. Ta võib alla jääda haigusele, mis poleks tervele inimesele mingi oht.”
Ranniku- ja mereökosüsteemide temperatuurimuutused mõjutavad organismide ainevahetust ning muudavad selliseid ökoloogilisi protsesse nagu sigimine või liikide vastasmõju. Liigid on kohastunud teatud spetsiifiliste tingimustega. Nende muutus suurendab või vähendab liigi levilat ja toob kaasa uue liikide kombinatsiooni, mille sisemised suhted on ennustamatud. Liigid, kes ei suuda mujale rännata või teistele vastu seista, võivad lokaalselt või lausa globaalselt kaduda.
Sademete ja merepinna taseme muutused muudavad olulisel määral rannikuökosüsteemide veebilanssi, suureneb üleujutuste või vastupidi põua oht rannaäärsetel aladel.
Kliimamuutused toovad tõenäoliselt kaasa tuule ja hoovuste muutusi, mille tõttu teiseneb omakorda ookeanivee vertikaalne liikumine. Sellest sõltub aga mereelanike toidu ja hapniku kättesaadavus.
Eriti kergesti kahjustatavad on niisugused inimtegevusest tugevasti mõjustatud paigad nagu märgalad, suudmelahed ja korallrifid. Samas on need maailma bioloogiliselt kõige tootlikumad ökosüsteemid. Asendi tõttu maa ja mere piiril mõjutavad neid paljud inimtekkelised ja looduslikud tegurid. On ülimalt tõenäoline, et kliimamuutused põhjustavad nende koosluste edasist hävingut, ohustades nii ökosüsteeme kui ka nende võimalusi inimesele hüvesid pakkuda.