Vanade tööstusajastu eelsete linnade seast
noorimate hulka kuuluva Paldiski vapil näeme
vägevaid vesiehitisi. Vapi on kinnitanud Riigikantselei 1.12.1994, kuid pärit on see juba XVIII sajandi teisest poolest, keisrinna Katariina II ajast. Millest taoline vapp muulidega – kas tegu on fantaasiaehitistega?

Kas Pakri lahes on kunagi olnud sarnased muulid või on neid sinna kavandatud ja vapp vaid meenutab olnut või kavatsetut? Või on vapi kujundajad pannud sinna oma fantaasiaehitised, nii nagu euro rahatähtedel on kujutatud ajaloolisi arhitektuuristiile, mitte olemasolevaid või olnud ehitusi.

Vastuse leidmiseks meenutame Paldiski ajalugu. Rootsi kuningriik rajas XVII sajandil Pakri lahe kaldale sadama ja selle kaitseks rannapatarei. Koha nimi oli siis rootsipäraselt Rogerwiek
või ka Rågervik. Pakri poolsaarest läände jäävad Pakri saared kandsid rootsi keeles nime Rogoy, hiljem kirjutatuna Ragö, mis eesti keeles tähendavat Rukkisaart.

Meri takistas sadamaehitust
Eesti vallutanud Vene keiser Peeter I otsustas rajada Pakri lahte suure sõjasadama. Selleks kavandati Pakri laht sulgeda muulidega, mis oleks olnud kindlustatud ja relvastatud. Muuli otstesse, nii Väike-Pakri saarel kui ka poolsaarel, tulnuks kantsid, saarele linn ja poolsaarele sõjaväelinnak. Ehitustega alustati 1718, kuid pärast keisri surma aastal 1725 jäid tööd soiku. Uuesti alustati keisrinna Jelizaveta valitsemise ajal 1746. aastal. Kuigi orjama pandi üle kogu Venemaal kohaletoodud sunnitöölisi ja soldateid, töö ei edenenud. Nii nagu muinasloos lõhkus Vanapagan öösel kõik, mis päeval tehti, oli siin selleks lõhkujaks meri sügistormide ajal ja kevad-talvise rüsijää abil. Valmis ehitati poolsaarel kindluse rajatised, kasarmud, garnisoni ohvitseride majad ja majandushooned, sõjaväeasula, laevatehas ja keisri maja. 1768. aastal lõpetati ehitustööd liigse kulu ja vähese tulemuse tõttu. Muulide pikkus oli olnud ehitustööde lõpetamisel Heino Gustavsoni raamatu „Tallinna vanemad merekindlused” (Tallinn, 1994) andmetel 180 sülda ehk 384 m mandri poolt ja 60 sülda ehk 128 m Väike-Pakri saare poolt. Vahemaa on aga üle kahe ja poole kilomeetri. Paldiski vapp on mälestusmärgiks merele, mida ei saa mitte igal pool inimese soovide järgi sulgeda.

Paldiski jäi halduskeskuseks
Kuid ka valminud kindlustused ei aidanud sadamat kaitsta. 1790. aasta märtsis, kui Vene keisririik oli Rootsiga sõjas, tegid rootslased dessandi ja rüüstasid sadama. Vene garnison oli sel ajal kasarmus maganud, sest alahinnati vaenlast ning lahinguvalmis olnud suurtükid vaikisid. Kuigi sõjasadam jäi tol ajal ehitamata, ei kaotanud Paldiski veel oma tähtsust halduskeskusena. Vene keskvõimu tugevdamiseks 1783 asehalduskorda kehtestades nimetas Katariina II Paldiski linnaks ja muutis selle ka maakonnakeskuseks. Paldiski maakond, mis ulatus Raplani, oli haldusüksusena olemas kuni 1796. aastani. Järgmisel XIX sajandil oli Paldiski väike linn, kuhu elevust tõid suvitajad või talvituvate laevade meremehed ja 1870 ka raudtee-ehitus. Elanike arv kõikus 800 kuni 1000 vahel kuni II maailmasõjani.

Paldiskile leiti uus nimi
Omapärane on lugu ka Paldiski nimega. Kui 1762. aastal jätkas troonile tõusnud Katariina II sõjasadama ehitamist, tehti töödejuhataja ettepanekul nimetada asula Jekaterinenstadtiks. Valitseja nimetas asulat aga teisiti: Baltijski Port, saksa keeles Baltischport. Pärast II maailmasõda on maakaardile ilmunud üks teine Baltijsk, endine Pillau Ida-Preisimaal, praeguses Kaliningradi oblastis, kus samuti asub sõjaväebaas. Aastani 1933 kasutati eesti keeles nimekuju Baltiski, mis siis muudeti meie keelele suupärasemaks Paldiskiks. Aga sellegagi ei jäädud rahule: 1939. aasta 19. sügiskuu „Päevalehest” võib lugeda, et Paldiski linnavalitsus oli vastu võtnud otsuse anda linnale uus nimi – Pakre. Siseministeeriumi kohanimenõukogu ei nõustunud sellega ja soovitas linnal valida uus nimi järgmiste seast: Paeneeme, Padise, Laidse, Laru ja Paeste. Linnavanem Odres tegi aga volikogus ettepaneku võtta linna nimeks kas Lahe või Paekalda. Peaaegu üksmeelselt oli volikogu hääletanud Lahe poolt. Ilmselt jäi nime muutmise menetlus lõpuni viimata. Võimalik, et ka seetõttu, et juba kuu hiljem asus Paldiskisse Punaarmee oma baasi rajama.