1/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Loodusesõbrake
Paepõnnid vulkaaninäitusel

Paepõnnid uurisid TTÜ Mäeinstituudi seismoloogilt Heidi Soosalult, mida arvata vulkaanipursetest.

Kas vulkaanid on inimestele kasulikud?
Jah, vulkaanid võivad olla kasulikud mitmel moel. Näiteks tekib vulkaanipurskes uut maad juurde (kasvõi saare kujul) ja vulkaanituhk tõstab põllumaa viljakust. Vulkaani kuumusest saadakse geotermilist energiat, millega võib soojendada hooneid või vett ning elektrit toota. Vulkaanide tegevusega on paljud maavarad seotud, näiteks teemandid tekivad sügaval vulkaani lõõri sees.

Kui kuum on laava?
Maapõue seest ilmuva laava kuumus on tüüpiliselt 800 kuni 1200 kraadi, sõltudes keemilisest koostisest (mida väiksem ränisisaldus, seda kuumem).

Mitme aasta järgi vulkaanid purskavad?
Pursete sagedus sõltub vulkaanist ja igasugused tsüklid on võimalikud. Mõned purskavad võib-olla iga mõne aastakümne või aastasaja, isegi tuhandete aastate tagant. Mõned purskavad pidevalt: näiteks Itaalia vulkaan Stromboli on vaikselt tegutsenud aastasadu. Hawaii vulkaan Kilauea hakkas purskama 1983. aastal ning tegutseb katkestamatult ikka ja veel. On ka vulkaane, mis purskavad vaid üks kord ja siis vaikivad igaveseks.

Kus ja millal oli viimane vulkaanipurse?
Kuskil maakeral tegutseb iga hetk mõni vulkaan. Kõigist pursetest ei pruugi inimesed teadlikud ollagi (kui vulkaan asub näiteks merepõhjas või kaugel asustatud aladest). Näiteks teavitas Ameerika Ühendriikide geoloogiateenistus USGS, et 2011. aasta esimesel nädalal tegutsesid vulkaanid Ecuadoris, Filipiinidel, Guatemalas, Hawaiil, Indoneesias, Itaalias, Jaapanis, Kariibi mere alal, Kolumbias, Vaikse ookeani alal ja Venemaal. Kokku tegutseb praegu 18 vulkaani.

Kus ja miks hakkab vulkaan purskama?
Enne vulkaanipurset tõuseb selle sees maapinna poole kuum magma ehk ülessulanud kivim. See võib toimuda näiteks laamade äärealadel, kus laamad liikuvad üksteise suhtes ja selle tagajärjel hakkab kivim sulama. Vulkaan hakkab purskama siis, kui rõhk ta sees ületab ümbritseva kivimi tugevuse.

Kas vulkaane on ka meres?
Jah, ja neid on palju – kindlasti sadu. Täpselt ei teatagi, kui palju. Neid on enamasti laamade äärealadel, nagu näiteks Atlandi ookeani keskahelikul või Kariibi meres.

Küsimusi esitasid koos paepõnnid Stella- Maria Kangur, Stella Karolin Vender, Marri- Mariska Tammepõld ja Grete Vaarmets.

Näitus on avatud urbekuu (märtsi) lõpuni.

Kas vulkaanid purskavad ka paekivi?
TTÜ Geoloogia Instituudi vanemteaduri Tarmo Kiipliga on Paepõnnid ka varem kohtunud ja temale esitatigi see tõeline paepõnni küsimus!

Tarmo Kiipli: Paekivi on kujunenud soojades meredes settinud lubimuda kivistumisel ja sisaldab mereloomade kivistisi. Nii et vaadates kivimi tekkelugu, ei ole paekivil vulkaanidega eriti midagi ühist. Eks see kivimi koostiski ole enamasti väga erinev. Vulkaanilised kivimid koosnevad räni- ja alumiiniumirikastest mineraalidest, aga paekivi kaltsiumi ja magneesiumi karbonaatsetest mineraalidest. Siiski on olemas harva esinevad magmakivimid karbonatiidid, mis on mõnikord ka vulkaanidest maapinnale pursanud. Nende kivimite keemiline põhikoostis vastab täpselt paekivile. Läbi kogu maailma ajaloo on teada ainult ligi 500 kohta, kus karbonatiite esineb. Lähim teadaolev asub Siilinjärvil Soomes. Seal purskas vulkaan 2,6 miljardit aastat tagasi ja praegu tegutseb selles kohas apatiidi (fosforimaagi) kaevandus. Karbonatiidid ehk „vulkaanilised paekivimid” on tähelepanuväärsed selle poolest, et nendes esinevad fosforimaagi kõrval ka mitmete haruldaste metallide leiukohad. Tänapäeval tegutsevatest vulkaanidest ei purska mitte ükski kaltsiumi või magneesiumi karbonaate, mis vastaks täpselt paekivi koostisele. Siiski on teada üks vulkaan Ida-Aafrikas Tansaanias – Ol Donio Lengai – mis purskab naatriumkarbonatiiti. Selle laava temperatuur on eripäraselt ainult 500 kraadi, mis on poole madalam kui tavalistel magmadel. Samuti on laava, mis koostise poolest vastab söögisoodale, kergesti vees lahustuv ja vihmad viivad purskematerjali kiiresti vulkaani nõlvadelt jõgedesse ja järvedesse.




29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet