1/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Kaks talvist matkarada Lõuna-Eestis

Lumised puud, härmatisest sillerdav õhk ja karge värskus – kes meist ei kibeleks välja matkama? Talv on looduse puhkeaeg, kuid sellegipoolest jagub seal küllaldaselt avastamisväärset. Olgu siis suuskadel, tõukekelgul või räätsadel, üksi või perega. Matkates on avastused mõjusamad, säravamad, toredamad ja mis kõige tähtsam – meeldejäävamad. umised puud, härmatisest sillerdav õhk ja karge värskus – kes meist ei kibeleks välja matkama? daselt avastamisväärset. Olgu siis suuskadel, tõukekelgul või räätsadel, üksi või perega. Matkates on avastused mõjusamad, säravamad, toredamad ja mis kõige tähtsam - meeldejäävamad,

Aga kust leida kena matkarada talvise seikluse jaoks? Põlvamaal on aastaringselt lahtihoitavaid radu mitmeid: Voorepalu suusarada (2,5 km) Postitee ääres, Lajavangu suusarada Erastveres (2,5 km) ning loomulikult Taevaskodade matkarada (3 km). Need kõik on väga mõnusad retkepaigad, kuid kirjeldamiseks valisin välja kaks teist rada: Võhandu ja Roiupalu. Omal moel on need vastandid. Esimene pikk ja teine lühike, üks tasasem, teine künklikum. Esimene neist, Võhandu matkarada, sobib rohkem kui paaritunniseks seikluseks ning kulgeb sügavale looduse keskele; teine, Roiupalu on hea perekondlikuks väljasõiduks lastega ning ei võta läbimiseks üle tunni aja. Mõlemal rajal on üks hea ühine omadus – asukoht mugavas kauguses Tartust, Põlvast ja Võrust.
Nüüd siis karge looduse rüppe!

Võhandu matkarada Toolamaal
Põlvamaa kõige pikem (6,8 km) aastaringselt kasutatav rada asub Toolamaal. Tartu–Räpina maantee 60. kilomeetri juures oleva väikese Toolamaa bussipeatuse tagant tuleks pöörata paremale metsateele ning liikuda üks kilomeeter raja lähtepunktini.
Siin alguskohas paikneb Võhandu jõe kõrgel kaldal hästivarustatud RMK lõkkeplats. Olemas on nii parkla, pingid, grill ahi, katusealused lauad, WC ja infotahvel koos rajakaardi ja kirjeldusega. Parkla on talvel lahti lükatud ja matkarada on mootorsaaniga sisse sõidetud. Raja kõrval kulgeb suusatajatele klassikajälg. Teekond on jõukohane tervele perele, kuid siiski võiks kelgu kaasa võtta puhuks, kui lapsed ära väsivad. Veel võiks ühes haarata termosega kuuma teed, kakaod ja näksimist.
Võhandu matkarada on ringmarsruut ehk algab ja lõpeb samas kohas. Soovitatav on alustada vasakust rajaharust, siis kulgeb teekond infotahvlite järjekorras. Tahvlitel on lisaks muule teabele märgitud läbitud kilomeetrid ning nõnda saab jälgida teekonna edenemist.
Seame sammud teele.
Rada kulgeb läbi segametsa, kus lisaks kasele, männile, haavale võib silmata pihlakat ja paakspuud. Tee proovi, kas tunned need puud ära raagus okste järgi! Suundume edasi vanale raielangile, mis on peitunud tiheda noorendiku sisse. Sealt turritavad välja majesteetlikud seemnepuud, justkui lapsevanemad lastetoas.
Kuid taamalt paistab juba täiskasvanud männik. Teekond kulgeb vaheldumisi noorendike vahel kuni väikese metsatee ääres asuva loomade söödakohani. Siia on riputatud lehisevihtasid ning heina. Ümberkaudu võib uurida loomajälgi. Huvitav, missugused neist kellele kuuluvad?
Sümpaatne teekond jätkub mööda valgusrikast metsateed mööda „Villy männist”. See hiiglane on saanud nime tõrksa metsaülema järgi, kes keeldunud omal ajal mändi tee-ehituse eest langetamast.
Peagi keerab rada Räpina noorte istutatud metsa vahele ja sealt pisukese maa pärast jõuab Võhandu kallastele.
Siin muutub seni laugelt kulgenud rada künklikumaks. Nüüd juhib jõgi meid tagasi matka alguspunkti suunas. Peagi avanevad kõrgelt kaldalt esimesed vaated jõele ja lammiheinamaadele. Paremat kätt rada jäävad Võhandu kallaste muistsete asukate hauakünkad. Ennevanasti olnud siinkandis esivanemate põllud ja väikesed külad. Nüüd varjab asulakohti tihe segamets.
Läbi hiigelkasvu haaviku, läbi valgusküllase pohlamänniku juhib see võluv rajalõik meid lõpuks taas parklasse.
Matka lõpetuseks võib lõket teha ning kustutada liikumisest tekkinud hundiisu soojade vorstide või võileibadega. Rada hoiab korras Riigimetsa Majandamise Keskus.

Roiupalu matkarada Kiidjärvel
Põlvamaal Kiidjärvel asuva talvise sissetallatud teekonna pikkus on 1,5 km (suvel 2,5 km) ja matk on jõukohane kogu perele. Kulgeb samuti ringmarsruudina, alguse ja lõpuga RMK Kiidjärve looduskeskuse parklas.
Külastage enne rajale suundumist looduskeskust. Sealt saate huvitavaid teadmisi ümbritseva kohta. Alustada võib matka parklast, liikudes Ahja jõe paremat kallast pidi umbes 60 meetrit allavoolu Kassi kõrtsist mööda ja Hatiku ojast üle. Raja lähet tähistab infotahvel kirjelduse ja kaardiga. Teekond on märgistatud oranžide laikudega puude peal.
Mida põnevat võib kogeda? Algusest peale on aimata, et tuleb mõnus kulgemine põlismetsas Ahja jõe kõrgetel kallastel. Kassi mäele jõudes on põhjust peatuda ja natuke niisama mõnuleda. Puhake pingil jalgu, imetlege lumiseid vaateid ümbruskonnale ja pöörake siis rada pidi metsa sisse. Teekond on jälle meeldiv, kulgedes läbi segametsa korgikuuseni. See korki meenutava koorega hariliku kuuse vorm on haruldus. Taolisi puid on Eestis leitud ainult neli isendit. Haruldane on see ka Euroopas, kus on teada üksikuid korgikuuski. Sellega imed veel ei lõpe, sest mitte kaugel asub Kiidjärve metsade rekordmänd. Kui Eesti kõrgeima puu kasv on 44,1 meetrit, siis selle männi kõrgus ulatub 42 meetrini. See on pea 14korruselise maja kõrgus.
Edasi kulgeb teekond läbi rohelise tunneli Kassi kõrtsi suunas tagasi. Tehke peatus Hatiku oja suudmes asuvas RMK puhkepaigas, kus matka lõpetuseks võib lõkke ääres end soojendada ja piknikku pidada. Rada hooldab Riigimetsa Majandamise Keskus.



Levo Tohva, matkajuht
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet