2/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

vapid ja loodus nr 2
Vapid ja loodus 2. Kuressaare ja Saaremaa

Saaremaa vappidest vanim on Kuressaare (saksa keeles Arensburg) linna vapp, mis ulatub tagasi Saare-Lääne piiskopkonna aegadesse XIII sajandil. Miks on vapil kujutatud kotkast?

Kotkale viitab ka saksakeelne linna nimi Arensburg ja sugugi mitte kurele nagu linna eestikeelne nimi võiks eeldada. „Arensburg” tähendab saksa keeles „kotka linnust”. Tänapäeva saksa keeles kõlab kotkas „Adler”, aga vanas kõrgsaksa keeles sai öelda vägeva linnu kohta ka „Aar”, käändudes „Aar(e)s” ja „Aare” ning poeetiliselt on nõnda väljendatud end hilisemalgi ajal.

Merikotkaid elab Saaremaa pealinna kandis küll, ent see pole põhjus, miks kotkas on jõudnud vapil ja vanasse linna nimesse. Saare-Lääne piiskopkonna algust võib lugeda 1228. aastast. Esialgu oli piiskopi residents ja toomkirik Lihulas. Mõnikümmend aastat hiljem 1251. aastal rajati toomkirik Vana-Pärnusse, kuid Þemaitja leedulased põletasid selle 1263. aastal maha. Piiskop ja toomkapiitel asusid seejärel Haapsallu, mille evangelist Johannesele pühitsetud lossikirik sai uueks toomkirikuks. Evangelist Johannese sümboliks on kotkas, ilmestamaks tema kirjutatud evangeeliumi, kirjade ja Ilmutusraamatu uljaid ja vägevaid mõtteid. Nii sai kotkas ka piiskopkonna vapile. Kuressaare linnus ehitati pärast Jüriöö ülestõusu ja seal asusid sageli piiskopid. Linnuse juurde tekkis asula ja hertsog Magnus, kes sai Liivi sõja alguses Saaremaa maahärraks, andis Kuressaarele linnaõigused ning linna vapiks sai senine piiskopkonna vapp. Evangelist Johanneselt on ka vapi kilbil oleva lindi tähed I. P. E. V., mis on esitähed Johannese evangeeliumi esimesest lausest: In principo erat verbum – alguses oli sõna. Kotkast on kujutatud ka Kuressaares Magnuse ajal löödud müntidel.

Praeguse Kuressaare vapi on joonistanud Endla Tuutma linna esimese suure pitsati (asub Saaremaa Koduloomuuseumis) jäljendi alusel. Kotka joonise eeskujuks oli kotkas piiskopilinnuses asuva piiskopi eluruumi kaminalt (XVIII sajandist). Vapi nüüdne joonis kinnitati 1992. aasta suvel. Evangelist Johannese päev, ka talvine jaanipäev on jõulukuu 27. päeval.

Kuni 1999. aasta suveni oli olemas ka Kuressaare vald, mis liitus siis Kaarma vallaga. Ka Kuressaare vallal oli vapp, mis kinnitati 1995. aastal. Vapp lähtus valla nimest, sellel oli kujutatud sinisel kilbil paremale sammuv kuldse nokaga ja kuldsel munal seisev hõbedane toonekurg. XX sajandist on pärit ka ülejäänud Saaremaa vapid. Saare maakonna vapi kinnitas Riigivanema ülesandeid täitnud peaminister Konstantin Päts 1937. aasta alguses ja registreeriti Riigikantseleis uuesti 1996. Valdade vapid pärinevad kahest viimasest aastakümnest.

Vappidel meri ja paas
Nagu meretaguse maakonna puhul võib eeldada, on merd kujutatud mitmetel vappidel kas lainete või sinise värvina (maakonna, Kaarma, Laimjala, Lümanda, Leisi, Mustjala, Orissaare ja Torgu). Paest aluspõhja kujutatakse Kaarma, Leisi ja Mustjala vappidel. Lümanda vapil on märgitud pae kasutamist lubja põletamiseks ning paest ehitised Kihelkonna, Kuressaare ja Pöide vappidel. Sõrve poolsaart kujutab kollane (kuldne) värv Torgu vapil.
Taimedest on Kaarma valla vapil kujutatud roheline kadakas. Salme valla vapi kuuseoksalõikeline päis viitab Salme kandi inimeste panusele metsakaitsesse ja -korraldusse, Lümanda valla vapi sinisel kilbil on hõbedane teravik, milles roheline Saaremaa robirohu leht. Kärla vald on Saaremaa valdadest ainuke, mis ei ulatu mereni, kuid on metsarohke. Nii on ka valla vapil kujutatud hõbedasel kilbil roheline mänd. Mustjala valla vapi rohelist värvi väli tähendab metsarohkust, tähtrist koos sõõridega sümboliseerivad kadakaokkaid ja -marju. Orissaare valla vapi tammelehed tähistavad tugevust, väärikust ja põlisust ning viitavad ka Orissaare valla harukordsele tammederohkusele. Pöide valla vapil on kreeka rist, mille otsad on liiliakujulised. Siin on küll tegemist neitsi Maarja sümboliga, kellele on pühitsetud Pöide kirik.



Vootele Hansen
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet