2/2011



Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Salme paatkalmed – Euroopas ainulaadsed

Sügisel 2008 tuli Saaremaal Salme külas kergliiklustee valgustuskaabli paigaldamisega kaasnenud kaevetööde käigus päevavalgele inimluustike jäänuseid ja muinasesemeid. Peale luustikejäänuste leiti kaevetööde käigus teisaldatud pinnasest ka mõned kõverakspainutatud mõõkade katked, odaots ja kaks luu- või sarvtäringut. Peamiselt relvakatkete väliskuju põhjal otsustades pärinesid need vendeliajast või viikingiperioodi algusest (7.–8. saj). Kõik relvad olid põlemisjälgedega. Samast ajajärgust pärines ka kumera otsaga mõõgatupe pronksist lõpuosa katke koos rauast kinnitusneetidega ja murtud rootsuga mõõgapide. Selleaegses matmiskombestikus oli surnule kaasa pandud esemete tahtlik vigastamine, näiteks kõveraks painutamine, sälkimine või katkimurdmine väga levinud. Kõige tähtsamaks leiuks kujunes muinasesemete ja seitsme meheluustiku kõrval Eesti esimese muinaslaeva jäänuste avastamine. Paat oli algselt umbes 11 meetri pikkune aerude abil liikuv alus. Kahjuks oli sellest needikontuuridena säilinud vaid umbes pool alumisest osast.

Teise paadi leidmine

Aastal 2010 tööd muistisel jätkusid, selgitamaks välja 2008. aasta hilissügisel uue kaablikraavi kaevamisel päevavalgele tulnud relvakatkete ja inimluude seos kogu muistisekompleksiga. Juba tööde algjärgus satuti teise vendeliaegse, esimesest märksa suurema paadi või laeva jäänustele koos arvukate inimluustike ja muinasesemetega. Kuna tööd osutusid seetõttu oodatust märksa keerukamateks ja aeganõudvamateks, jäid väljakaevamised pooleli ja neid kavatseme jätkata eeloleval suvel. Praeguseks on enam-vähem kindel, et mõlemad paadid ja nendes olevad luustikud koos relvade ja teiste muinasesemetega pärinevad ühest sündmusest – umbes aastal 750 pKr toimunud lahingu järgsest sõdalaste matustest. Leiuaines ja matmisviis osutavad, et tegemist on skandinaavia päritolu meresõitjatega. Paadis matmise komme oli levinud peamiselt Skandinaaviamaades, kuid neid esineb ka põhjalaste ekspansioonist puudutatud piirkondades, sh Saksamaal, Poolas ja mujal suurte jõgede kallastel. Ühte taolist matust Volga kaldal kirjeldas aastal 921 Bagdadi kaliifi saadik Ibn Fadlan teel Volga Bolgarisse. Matusekirjelduses räägitakse ka loomade ja tütarlapse ohverdamisest. Erinevalt Salmes leitud laevaleidudest, on enamasti paadismatusesse paigutatud üks või kaks surnut. Sageli on laevad koos kadunukeste ja ohvriloomadega põletatud. Salme suure arvu matustega paatkalmete kompleks on kogu Euroopa kontekstis ainulaadne.

Silmapaistvad leiud – ornamentidega mõõgapidemed
Praeguseks on teisest paadist üles võetud ja Ajaloo instituudi konserveerimislaborisse viidud üle 500 muinasleiu, sealhulgas sadakond vaalaluust ja morsakihvast treitud mängunuppu, 2 luutäringut, ligi 30 tervet mõõka ja mõõgakatket, üle 20 nooleotsa, 6 kilbikupalt, vähemalt kümne sarvkammi katket, kümmekond nuga, käärid ja muud sellist. Eriti silmapaistvateks leidudeks olid vähemalt kolme keeruka skandinaaviapärase ornamendiga kullatud pronksist mõõgapidemed. Ühte pidemenuppu kaunistavad 3 punast vääriskivi (tõenäoliselt väärisgranaadid ehk almadiinid). Osa leide on tulesoleku jälgedega. Enamiku kogutud materjalist moodustavad rauast laevaneedid. Paadist leiti ka hulgaliselt loomaluid, sealhulgas vähemalt kolm terariistaga hukatud koera luustikku ja esimeses paadis olnud kahe jahikulli jäänused. Praeguseks on avastatud 26–29 sõdalase jäänused, kuid edasiste kaevamiste käigus võib luustike arv kasvada. Osadel neist on luudel ja koljudel selged relva tekitatud raiejäljed. Mõned nooleotsad on läbistanud paadikülje ja jäänud esialgsele kohale pardapuu kõdunemisest tekkinud huumuseviirgu. Ka kilpide puitosade jäänustes on omal kohal säilinud nooleotsi. Kõik kilbikuplad on tahtlikult mõlgitud. Arvestades leiumaterjali rikkalikkust, on üsna tõenäoliselt tegemist tähtsamate ülikute ja nende kaaskondlaste ühismatusega. Võimalik, et sündmuse taustaks ja põhjuseks oli ebaõnnestunud maksustamisretk saarlaste vastu, kuid välistatud ei ole ka skandinaavlaste omavaheline arveteklaarimine. Ehk annavad probleemile täpsema vastuse eelolevad välitööd. Küsimusteringi lahendamiseks on projekti kaasatud ka inim- ja loomaluude eriuurijad. Töid fi nantseeris Eesti Teadusfond (ETF).



Jüri Peets, arheoloog
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?