2/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Roheliste rattaretk
Saaremaa puugid on kõige ohtlikumad

Et meie rattaretk toimub seekord Saaremaal, kus oli eelmisel aastal enim puukborrelioosi nakatunuid
kogu Eestis, siis õpime end puukide vastu kaitsma.

Kõigepealt teeme selgeks, kust puuk tuleb inimese keha peale. Puugid ei varitse kõrgel puuokstel, vaid madalal, rohukõrtel puisniitudel ja metsaservadel. Nad haagivad end mööduva ohvri riiete külge ja hakkavad seal siis vaikselt ülespoole ronima, et otsida vere imemiseks sobivat kohta. Tihtipeale märkame puuki alles siis, kui ta on roninud meie kehale või juba haakunud nahale. Puugi hammustust me esialgu ei tunne, sest ta kasutab meie tähelepanu hajutamiseks „valuvaigistit”. Alles hiljem, kui see koht hakkab sügelema või meile tundub, et uus punn on hakanud nahale kasvama, märkame pisikest vereimejat.
Et pääseda puugi levitatavatest ohtlikest nakkustest, võiks silmas pidada paari rusikareeglit, mis tagavad puugi vastu elementaarse kaitse. Loodusmeeste nõu on liikuda metsas kummikuga – kummi külge puuk kuidagi end haakida ei saa – aga kuna rattaretkel on see võimatu, topi kindlasti püksisääred sokkidesse. Kindlasti riietu heledalt! Siis hakkab puuk hästi silma, kui teda otsid. Ja pärast laagrisse jõudmist kontrolli oma keha ja vaheta riided. Reeglina võtab puugil pikalt aega, et meie kehal kinni haakimiseks hea paik leida, seda jõuab ta teha just öötundidel.
Kui puuk sind ikkagi hammustama pääseb, katsu ta kindlasti nii ruttu kui võimalik eemaldada. Nakkuse edasiandmise seisukohalt on tähtis just aeg, kui kaua puuk on kehale olnud kinnitunud. Jälgi pärast puugihammustust oma tervist kuu aega, haigestumise korral anna kohe oma perearstile teada, et sind hammustas puuk.

Soovitused rattaretkelisele:
• Vaktsineeri end puukentsefaliidi vastu varakult.
• Riietu heledatesse pikkade varrukatega riietesse, et puuk oleks hästi näha.
• Topi püksisääred sokkide või jalanõude sisse.
• Kasuta kummidega püksisääri ja jakke.
• Töötle repellendiga riideid või määri kaitsevahendit tervele nahale.
• Kontrolli enda ja kaaslase keha laagris, kui on veel valge ja soe. Õhtuhämaruses ja jaheduses selleks kindlasti kellelgi lusti pole!
• Kui märkad kehale kinnitunud puuki, eemalda see viivitamatult või palu abi rattaretke esmaabi meeskonnalt.
• Puugid armastavad kehal niiskeid ja sooje kohti – kaenlaaluseid, kubet, naba ümbrust, juuste piiri, kõrvataguseid. Otsi kindlasti need kohad läbi esimesena.
• Magama minekuks vaheta riideid. Mine tea, millises püksikurrus väike puuk ootab meie magusat und, et märkamatult verd imema hakata!

Puugi eemaldamine:
• Puukide eemaldamiseks on apteegis saadaval mitmesuguseid pintsette.
• Ära kata puuki ainetega enne eemaldamist, eemalda ta kerge keerava liigutusega vastu kellaosuti suunda, haarates temast võimalikult naha lähedalt. NB! Hoidu puugi tagakeha pigistamast.
• Desinfi tseeri koht pärast puugi eemaldamist.
.



Marju Peärnberg, meedik
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet