2/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Roheliste rattaretk
Suur Tõll või Suur Töll?

Saarlase tunnuseks on ikka see, et ta erinevalt mandrieestlasest „õ” asemel „ö” ütleb. Pöide kandis on seda küll vähem, seal öeldakse: sösar ösub põllul. Mõnel pool on veel alal hoitud ka läänemeresoomlaste „o”: noid lihab oma ohvaga lountsele (nõid läheb oma õhvaga lõunale).

Põhilises osas räägib kogu Saaremaa aga ikka: ö. Ka Saaremaalt pärit kangelase Suure Tõllu nimi kõlab tegelikult „Suur Töll”.

Ö-täht on saarlasele nii omane, et kirjakeelt
äraõppides ei tule see vahetegemine
neil kergelt.
Siinkirjutaja, kah saarlane, kasutas
veel pikka aega kahtluse hetkel o kohal
kriipsu, kui ei teadnud, et kas on täppidega
„ö” või lainelise „õ”-ga tegu! Küll
korrektor teadis ja parandas … Nüüd toob
selguse arvuti automaatne korrektor
oma lookleva punase joonega sõna all.
Vaat, sedapsi on lood Saaremaal kasvanuga.
Aga tegelikult on saarepärane murrak
väga ilus. Vanemate Saaremaa inimestega
vesteldes võib kõrvu ulatuda sõnu, mis
erinevad tugevalt Põhja-Eesti murdest. Ja
paljudel noortel on lapsest saadik küljes
Saaremaa kaubamärk – laulev intonatsioon.
Väike valik Saaremaa murdesõnu
töll, töllakas – suur mees
hulkuma – matkama
hulgus – matkamees, meremees
tuhlist ja notti – kartulit ja kastet
koost – lusikas
kaatsad – püksid
pätid – riidest sussid, „Mina pättidega väljas
ei käi!”
esmasse, teisse, kessiku, neljapä, reede,
laupa, pühapä – nädalapäevadmärg – õlu
kas sa oled meite märga maitsnud? – oled
sa meie õlut joonud?
elu – elamu
uluaeg – jõudeolek
kartsas – redel
vähe vaakad – vajaka
kudu kandma – teist inimest taga rääkima
langit –kurivaim
kide-vide – nii ja naa
immike – laisk
pehme väoga – laisavõitu
tohe – tõre
tuusis – närviline
sant läks sise – paha mõte
türje – vali tuul
noti raaksed – kastme keetmise hark
põnkima – kangete jalgadega käima
Näide Sõrve ütlemisviisist:
Oot,oot, kut moa siit tuhlireika tagant sind
vinni kaapsurongiga abu taha, katsu kas
sõuke asi hää koa oo! – oota, oota, kui ma
siit kartulikuhja tagant loobin sind kapsajuurikaga
selga, tunne, kas see ka hea on!
Korjatud keeleteadlase Johannes
Aaviku ema sünnikohast Valjala kihelkonnas.



Kõrva taha pannud Bruno Pao
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet