2/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Roheliste rattaretk
Saaremaal vändates

Eesti suurim saar Saaremaa on oma liitnimega midagi saare ja maa vahepealset. Suur saar see pole nagu Inglismaa, viimast hüütakse juba „maaks”. Saaremaa on ikka saar, ehkki omaette „riigi” moodustab see looduse mõttes, siinsed eripärased kooslused, mitmekesisus ja looduse rahu on silma jäänud suurele hulgale turistidele. Aasta-aastalt külastatakse saart aina rohkem, muutes selle samal ajal vananevaks puhkeriigiks. Mida siin siis imetletakse? Seda on mõistlik ise näha, nuusutada ja tunda veereva jalgratta sadulast, pehme ja soolakas meretuul vuhisemas vastu palgeid.

Kuressaare
Kuressaare pole nii vana kui näiteks Haapsalu, sest piiskopilinnus ehitati siia alles 14. sajandil ja selle ümber kujunenud alevik sai linna õigused 1563. aastal. 19. sajandi esimesel poolel elas linnas juba üle 3000 elaniku. Tookordsete jõukamate linlaste klassitsistlikus stiilis punaste katustega kivimajad ilmestavad vanalinna tänapäevani ja nende õuede kõrghaljastus loob õdusa miljöö, millele lisab omapära meri ukse all. Lõunapoolne aedlinn oma kaasaegsete eramute ja aedadega annab Kuressaarele mõnusust juurde. Ka linnaliiklus on siin veel talutav, sest meretuuled Liivi lahe ja Läänemere vahel viivad sudu ja lisavad lõhnad. Terve jumega elanikud, keda loetakse siin praegu 15 tuhande ringis, võivad iga päev hingata puhast õhku, neil jätkub vett ja säilinud on võimalus osta turult värsket kala ning toituda tavapäraselt, kartmata ülekaalulisust.

Tööd ja leiba annavad
elektroonikatööstuse ettevõtted, teenindussektor,
kohalik tervishoiu süsteem,
kaubandus, koolid, haigla, linna
omavalitsuslik võrk, ehitus ja hulgaliselt
muud väikeüritajad. Kuressaare on ju
turismi- ja puhkelinn, mis tuntud oma
vesiravilate ja hotellidega. Esimene tervisemuda
ravila avati siin 1840. Maakonna
pealinn on ka teede suubumise sõlmpunkt
ning maainimestele peamiste teenuste
osutaja.
Vana piiskopilinnust ümbritseva pargi
äärest viib üks tee Sõrve poole, mööda
hotellidest mererannal, läbi ajaloolise Tori
küla Lõuna-Saaremaa merelise looduse
rüppe. Esiteks paistab vasemalt muljet
avaldav, huvitavate loodusradadega
Loode tammik ja
peagi ka liivaluidete
ja mändidega
kaitstud puhkerannik. Enne seda
näeme veerohket jõge suudmealal.
Nasva küla
Muistsetest merelahtedest moodustunud
järvedest – Mullutu- ja osalt
ka Suurlahest voolab merre Nasva
jõgi, mis on Saaremaa vähestest jõgedest
vee- ja kalarikkam. Jõesuudmes on endisest
kalalaevade remondi tellingust kujunenud



Bruno Pao, mereajaloolane
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet