2/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Roheliste rattaretk
Mitu kraatrit leiad Kaalis?

Kaali ei tähenda vaid ühte suurt meteoriidkraatrit, vaid koosneb meteoriidikraatrite rühmast, mida kokku on üheksa. Peale peakraatri võib hoolega otsides leida ümbruskonnast ka teisi.

Kaali meteoriidikraatrite rühma moodustavad peakraater ja kaheksa väikekraatrit, mis paiknevad 50 hektari suurusel maastikukaitsealal. Kaali kraatrite meteoriitne teke tõestati 1937. aastal, kui leiti väikekraatritest 2 ja 5 kolmkümmend rauakildu. Kildude analüüs näitas, et Kaali langenud kosmiline keha esindas raudmeteoriidi tüüpi – jämedastruktuurilist oktaedriiti, mille raua ja nikli sisaldus oli 91,5 ja 8,3 protsenti


Meteoriidi langemisega kaasnenud plahvatuse toimel kallutati dolokiviplokid üles 25–90kraadise nurga all, kuid kohati on näha isegi ülekallutatud pankasid. Ülestõstetud kihikompleksi paksus on keskmiselt 10 meetrit ning see on lõhestatud üheksaks eraldi nihkunud kuni 50 meetri laiuseks plokiks. Aastatuhandete jooksul on kivimite välispind söövitunud ja murenenud ning omandanud konarliku ilme. Dolokiviplokkide all on kuni 6 meetri paksuse läätsena plahvatusel pulbristatud dolomiidijahu, milles sisaldub erineva suurusega dolokivitükke. Kraatri põhjas on tugevasti purustatud 8–10 meetri paksune dolomiitbretša kiht. Geofüüsikalistel andmetel on dolokivikihid kuni 50 meetri sügavuseni tugevasti lõhestatud.
Purustatud kivimite kontuur maapinnal ületab enam kui kahekordselt kraatri enda mõõtmed, ulatudes 250 meetrini, ja on omapärase kujuga – selle sümmeetriatelg kulgeb idast läände. Valli siseküljel avaneb väikeselt tehisterrassilt vaade sõõrjale järvikule, mille läbimõõt olenevalt veehulgast on 30...60 ja sügavus 1...6 meetrit. Järvik toitub põhjaveest ja sademetest. Põuastel suvedel kuivab järvik peaaegu täielikult ära. Kevadise suurvee ajal ja tugevate vihmasadude perioodil võib aga järvikusse koguneda nii palju vett, et kraatri sisenõlval kasvavate puude tüved jäävad meetri-pooleteise kõrguselt vee alla.

Kaali kaheksa väikekraatri läbimõõt ulatub 12...40 ja sügavus 1...4 meetrini. Võttes arvesse Kaali kraatrite geoloogilist ehitust ja meteoriitse materjali levikut, võib öelda, et Kaali meteoriidisajus tekkinud peakraater on tüüpiline plahvatuskraater ja väikekraatrid on löögikraatrid. Vall väikekraatrite ümber on tavaliselt vaevumärgatav või katkendlik ning geoloogiliste kaevetööde tõttu on need tublisti moonutatud. Looduslikult on kõige paremini säilinud kraater nr 3, mille laugel põhjal ei kasva puid ega võsa. Kaevetöödel on kogutud väikekraatritest ligi 2 kilo meteoriidikilde, kusjuures suurim leitud kild kaalus pärast puhastust üksnes 28,4 grammi.

Kaali kraatrite tekkeaja probleemi on püütud lahendada eri meetoditega. Kraatrites ning nende vallides ei ole meresetteid ning seetõttu ei saa kraatrid olla vanemad ajast, mil piirkond kerkis üle merepinna. Kaali järviku füüsikaline vanus õietolmu analüüsi järgi on ligikaudu 3700 aastat. Radiosüsiniku meetod on andnud kraatri põhjasetete vanuseks vähemalt 4000 aastat. Silikaatse plahvatusmaterjali leiud ümbritsevate soode turbakihis lubavad oletada, et kraatrid on kuni 7500–7600 aastat vanad.

Peakraater on põhiplaanilt küll peaaegu ümmargune, kuid läbimõõt (valliharjalt keskmiselt 105...110 m) on pisut suurem põhjaloodest lõunakagusse. Kraatri keskmine sügavus valli harjalt kuni järvepõhjas oleva mudakihini on 16 meetrit ja kui silmas pidada järvesetete maksimaalpaksust, siis võib kraatri sügavuseks lugeda 22 meetrit. Kraatrivalli ebaühtlus on osaliselt seotud langemissuunast tingitud materjali väljapaiskumise ebaühtlusega, kuid veelgi rohkem sajanditepikkuse inimmõjuga. Kraatri nõlval on avastatud rauasulatuskohad ja ringmüüri osad, mis on viidanud linnuse esinemise võimalusele. Mõisahoonest kraatrini jõudmiseks kaevati läbi ringvalli ka tee. Piki kraatrivalli on aga ilmselt juba sajandeid kulgenud intensiivselt kasutatav jalgrada.
Võimalusi Kaali katastroofi kajastamiseks inimkonna mälus on analüüsinud kaasakiskuvalt Lennart Meri oma raamatutes „Hõbevalge” ja „Hõbevalgem”. Ta sõlmib huvitavaks tervikuks nii varasemad andmed kui ka oma mõttearendused. Võimalik on, et Kaali sündmus kajastub skandinaavia mütoloogias ja rahvaluules („Kalevala”, „Vanem Edda”).



Reet Tiirmaa, meteoriitik
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet