3/2011



Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Haruldased must-toonekured saabuvad Aafrikast DDT-mürgistusega

Putukamürk DDT on oma keskkonnakahjulikkuse tõttu küll juba 1972. aastast keelatud, ent mõnedes Aafrika riikides on mürk tänaseni kasutusel malaaria vastu võitlemisel kui kõige käepärasem relv. Aafrikas talvituvad aga ka meie must-toonekured, põlised eesti linnud.

Must-toonekure pesitsemine veebikaamera
silma all tänavu: http://www.looduskalender.ee/node/9962

Viimastel aastatel on sagenenud juhtumid, kus must-toonekurgede pesitsemine ebaõnnestub – nii jäi möödunud aastal poegadeta ka üks Looduskalendri veebikaamera pesa. Ja samuti aasta varem. Meenub, kuidas ühel ilusal kevadpäeval 2009. aastal Rõõsi külas olid Looduskalendri storkahoolikud ehk kuresõltlased kokku kogunenud, et ühe foorumijuhi Multikulti köök-elutoas otsepilti veebikaamerast vaadata ja olla tunnistajaks must-toonekuremamma Donna pidulikule pesale saabumisele. Sest Padis – Donna kaasa – oli juba mitu korda pesal käinud ja mamma saabumiseks oli ülim aeg. Aga kes tulemata jäi, oli Donna. Ning seda nii sel kui järgmisel aastal. Suure puu okste vahele ilusasti vooderdatud pesakuhila avastasid nüüd kaks aastat hiljem hoopis väike-konnakotkad ja võtsid ka kasutusele.

Ebaõnnestunud pesitsemised on halb märk
Pesitsemise ebaõnnestumine on üks tunnuseid, mis linnukaitsjad ärevaks teeb.
Kui must-toonekurel pesitsemine loodusesõberebaõnnestub, võib selle taga olla nii liigikaaslaste „maadejagamine” või ka näiteks lindude kokkupuude DDTga, mida on viimastel aastatel aina enam täheldatud. „Kirde-Lätis leiti mullu suvel täiskasvanud haigevõitu must-toonekurg, kes hiljem suri ja analüüsil selgus, et ta oli DDTd täis! Samuti oli ühe surnud Eestist leitud poja DDT sisaldus väga kõrge,” räägib Eesti Kotkaklubi eestvedaja, ornitoloog Urmas Sellis. Meenutame, et DDT keelustamine selle algusaegadel toimis kogu maailmas suhteliselt hästi ning must-toonekure pesitsejate arv tõusis Eestis 1980. aastatel 250 paarini. Nüüdseks on nende arv langenud alla DDT tippkasutusaegade taset – ligikaudu 115 paarini. Kas süüdi on tõesti DDT?

Nelikümmend mädamuna
Peale hukkunud lindude saab Sellise sõnul DDT olemasolu määrata ka munakoorte järgi, mädamunas leiduvate rasvade analüüsil. „Eestis on analüüsitud vaid üks mädamuna ja kolm hukkunud poega, sest rohkem pole praeguseks lihtsalt leitud, kuid Lätist ja ka mujalt Euroopast on kokku analüüsitud umbes 40 mädamuna ja valdav enamus neist sisaldab DDTd või selle derivaate oluliselt üle ohutu taseme,” räägib Kotkamehena tuntud Sellis.
Uuring, mille käigus need mädamunad leiti, on pilootprojekt, mille tulemuste põhjal kaitses Läti ornitoloog Mâris Strazds tänavu kevadel oma doktoritöö. „2006. aastal näitasid ühed spetsialistid meile veebikaameraga filmitud materjali, kus must-toonekurg purustab oma viimase muna ja heidab selle pesast välja. Hilisemad analüüsid näitasid kõrget DDT ja raskmetallide sisaldust munakoortes,” kirjutab Strazds.

Mürgistus toimib varajases staadiumis
Lätlaste tehtud uuring näitas, et Läti must-toonekurgede puhul on täheldatavad kõik teadaolevad DDT mürgistuse tunnused: munakoorte õhenemine, munemise hilinemine, väiksemad pesakonnad, noorlindude suurem hukkumiste arv ning embrüote ebanormaalne areng. Et DDT-mürgistus on alles varajases staadiumis, näitab Strazdsi hinnangul see, et kuigi munakoored on jäänud õhemaks, pole olukord veel jõudnud tasemeni, mis ta oli 1960. aastatel, kui DDT oli maailmas kasutusel olnud 15–20 aastat.
Enim mõjutab DDT-mürgistus just põhjapoolsemate alade linde, kelle rändeteed on teistest pikemad ning ajavaru noorlindude rändevalmis kasvamiseks on võrreldes teistega pea kuu aega lühem. Nii on must-toonekurgede asustus Eestiski liikunud lõuna poole. Nii vähenes näiteks DDT kasutamise tippajal viiekümnendatel ja kuuekümnendatel must-toonekure paaride arv Põhja-Eestis 15 paarilt kahele-kolmele ning samas suurenes kurgede populatsioon Lõuna-Eestis.

Võib viia väljasuremiseni
Urmas Sellise sõnul ongi must-toonekurgede populatsioonile kõige ohtlikumad käitumise muutused ja sigimisvõime vähenemine. „Otsene hukkumine DDT läbi võibolla polegi nii oluline, kui just käitumise muutused ja sigimisvõime kahanemine – see viib pesitsusedukuse langemiseni ja pikaajalises perspektiivis arvukuse vähenemise kuni väljasuremiseni,” ütleb Sellis. Selleks, et linnupopulatsioone aidata, on kotkamehe Urmas Sellise sõnul ainult üks võimalus – laiaulatuslik surve DDT täielikuks keelustamiseks ka Aafrikas. „Selleks on vaja esmalt tõestada, kus DDTga reostunud paigad Aafrikas asuvad ja mismoodi selle kemikaali kasutamine seal toimub. Minu teada mingit vastumürki pole olemas ja ka selle manustamine oleks metsikutele lindudele üsna raske.”
Suure tõenäosusega toimub peamine kokkupuude DDTga Etioopias, kus on 2009. aastast täheldatud DDT illegaalset kasutamist. Etioopia on aga idapoolset rändeteed kasutavate lindude jaoks üks peamisi talvitumise kohti. Reostunud kohtade leidmisel tulekski tõenäoliselt alustada Ida-Aafrikast, sest Mâris Strazdsi doktoritöö järgi on DDT sisaldus munakoortes olnud kõrgeim just idapoolset rändeteed kasutavate lindude seas.

Võimalik, et lekivad utiliseeritud jäägid
„Samas pole välistatud, et ka siin-seal endiste Nõukogude Liidu riikide territooriumil hakkavad lekkima kunagi utiliseeritud DDT jääkide pakendid, kanistrid roostetavad läbi jms,” kahtlustab Sellis. „Kirde-Lätis hukkunud ja Eestist leitud DDT-mürgistusega must-toonekure poja vahemaa oli üksnes 25 kilomeetrit ja ka Venemaa piir on sealsamas.” Läti ornitoloog Mâris 31Strazds usub siiski, et vähemasti Lätist ja selle naaberriikidest ei saa DDT-mürgistus pärineda ja seda mitmel põhjusel. Näiteks on kohalike vete ja kalade DDT-sisaldus märgatavalt väiksem, kui on WHO lubatud tase. Samuti on mitmete aastate jooksul jälgitud Balti mere piirkonnas elavat merikotkast ning värskeid mürgijälgi pole leitud. Ka hukkunud noorlindude maksast pole DDT jälgi leitud, mis Strazdsi hinnangul tähendab, et kemikaal pole nende organismi sattunud toiduga.
Leidmaks põhjusi, miks Eesti must-toonekurgede pesitsemine kipub viimastel aastatel ebaõnnestuma, paigaldati pesade juurde tänavu rajakaamerad.
Nendesse kogunenud pilte saab Urmas Sellise sõnul näha, kui pärast jaanipäeva minnakse pesi kontrollima ja poegi rõngastama. Looduskalendri veebikaameraga must-toonekure teises pesas Läänemaal on pesitsemine tänavu õnneks läinud ja neli poega juba koorunud.

DDT – vana tuntud pahategija
Urmas Sellis, kotkaekspert
DDT probleem on tõenäoliselt aktuaalne enamuse Aafrikas talvitavate lindude juures, eriti aga veega seotud toiduahelates olevate liikide puhul. DDT koguneb enam just veeorganismides. Lisaks must-toonekurgedele on teada suur DDT sisaldus näiteks üsna väljasuremise äärel oleva siniraa munades. Samas kalakotka munade analüüsil suuri kontsentratsioone ei leitud (valim oli ka muidugi väike) ja üldse ei leitud DDTd mitterändava kassikaku mädamunadest Lätis. Kuna teema oli väga aktuaalne kolm-nelikümmend aastat tagasi, siis ei taheta uuringuid finantseerivates fondides sellega jälle tegelema hakata. Või peab leidma praegusest veelgi tugevamad argumendid.



Karin Volmer
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?