3/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Tundmatute liblikate jahil Usbekimaal

Nagu kõigil meie Usbeki-reisidel, on lennujaamas ootamas ja tervitamas meie ekspeditsiooni kõige olulisem liige, autojuht- remondilukksepp-kokk-turvamees-rajaleidja-bioloog (herpentoloog) Anvar. Kui tahad tundmatuid liblikaliike Usbekimaal kohata, on taolise giidi kaasavõtmine äärmiselt hea mõte.

Meie pahameeleks on Anvaril nagu alati auto juures vaja veel üks lisapäevake remonti teha, seega ei jää meil muud üle, kui terve ööpäev tegeleda veel ekspeditsiooni tarbeks toidu- ja joogimoona hankimisega ning uurida linna vaatamisväärsusi. Viimaseid leiame enda ja Anvari rõõmsaks üllatuseks igal aastal ikka uusi ja uusi. Kui lõpuks saab meie sõiduvahend, päevinäinud UAZik sõidukorda ja meie ekspeditsioon võib alata, on möödas juba pea kolm päeva reisi algusest. Eesseisev teekond on suhteliselt pikk ja sõitmist tuleb palju, sestap on nüüd meil 4000 kilomeetri läbimiseks aega vähem kui planeeritud kaks nädalat. Peame sõitma kord kõrbes, kord mägedes, seejuures on teeolud mõnelpool pea olematud ehk väga kehvad.
Meie eesmärk on külastada neidsamu biotoope, kus olime juba aasta varem ja kust avastasime mõned seni kirjeldamata liblikaliigid. Käisime tõele au andes ka paikades, kus varem pole liblikate kogumisega eriti tegeletud.

Karjakasvatus tõrjub metsikut loodust
Vahemaad on Usbekis pikad ja aega möödalibisevate maastike vaatlemiseks palju. Metsikut loodust jääb aasta-aastalt vähemaks, sest karjakasvatus tungib võimsalt peale. Mägedes, kus veel mõni aasta tagasi õilmitsesid 2500–3000 meetri kõrgusel rohetavad ja õisi täis aasad, on kitsed ja lambad kivi paljaks söönud ja loomulikult on koos taimestikuga kadumas ka sealne tavapärane liblikafauna ehk asendumas liikidega, kes saavad hakkama igasugustes tingimustes. Karjakasvatajad on tunginud peaaegu kõikjale. Kaitsealad kaovad järk-järgult
Nõukogudeaegsetest kaitsealadest Usbekis, mis Kesk-Aasia mõistes toimisid kunagi rangete piirangute alusel, on praeguseks jäänud ainult nimi. Kesk-Aasia tavade kohaselt olid aastakümnete eest ranged kaitsealad sellised paigad, kus jahil võisid käia ainult väga tähtsad ninad. Loomulikult hoiti sealt eemal karjakasvatajad ja lihtrahvas ning tänu sellele säästeti keskkonda. Tihti oli looduskaitsealale ehitatud aedikud, kus elasid kaitsealused loomad. Et jahimehed neid maha ei laseks ja säiliks mingisugunegi asurkond. Aga neidki paiku on nüüd ahendatud kriitilise piirini ning kitsed, lambad ja muud pudulojused tungivad aasta-aastalt ikka rohkem kaitse aladele peale.
Põhjus, miks looduskaitsealasid antakse karjakasvatajate kasutusse, on lihtne: inimesi tuleb juurde ja neid on tarvis toita. Kuna tohutu suurtel kõrbetasandikel puudub toit ja suvel piinab seal väljakannatamatu kuumus, siis ei jäägi kahejalgsetel muud üle kui ikka kõrgemale ja kõrgemale mägedesse ronida ja seni puutumata alad kasutusele võtta.

Ei ühtegi päeva remondita!
Meie ekspeditsioon jätkub plaanipäraselt, igal öösel oleme uues kohas, kus liblikasõbrad sätivad ülesse liblikapüügi vahendeid ja autojuht remondib autot. Ilma remondita ei möödu ükski päev, kuna vanade autode ja viletsate teede puhul on see paratamatu. Õnneks on Anvar autoga kokku kasvanud ja suudab vead suures osas juba ennetava remondiga likvideerida, nii ei ole suuri peatusi vaja teha.
Aeg-ajalt tuleb loomulikult jahutada ülekuumenud mootorit või kustutada väikest tulekahju, mis juhtmete lühisest tekib, kuid see ei väära meie ekspeditsiooni kulgu.
Tehes juba meile teadaolevates kohtades kontrollpüüke, saame kinnitust, et liigid, keda olime aasta tagasi tabanud, on endiselt olemas. Seega polnud tegemist juhuleidudega. Need liblikad elavad siin ja tunnevad ennast hästi. Seni kirjeldamata putukaliigid püüdsime osaliselt kõrbealadelt, mida on vähem uuritud just ebasõbralike elamistingimuste tõttu. Kõrbealadel puudub vesi ja termomeeter näitas meie külastuse ajal päeval varjus 46 kraadi sooja.

Tugaid – endised tiigri elupaigad
Põnevad kohad Usbekimaal on Sõrdarja jõe äärsed tugaid, mis meie mõistes võiksid olla midagi metsa ja padriku vahepealset. Tugai välisilme moodustub üksikutest suurematest puudest ja tihedalt nende all kasvavatest okkalistest põõsastest ning mitmesugustest hiigelsuurtest, inimesest kõrgemaks sirguvatest kõrrelistest. Sellises paigas ei ole teelt kõrvale astuda võimalik, sest iga oksake tahab sinu küljest väikese tükikese endale rebida. Õnneks jätkub putukaid piisavalt tee peal lendama ja öösel lampidega püüdes meelitab valgus neid ka kaugemalt kohale. Kunagi luusisid siin ringi tiigrid ja pidasid jahti hirvedele, kuid nüüdseks on üksikutes väikestes allesjäänud saludes end sisse seadnud kalamehed ja puhkajad, kes tasapisi, kuid kindlalt raiuvad maha viimsedki puud ja põõsad, et endale lõket teha ja kala küpsetada. Ilmselgelt peavad mehed ka oma loomulikuks õiguseks puid koju kaasa võtta niipalju kui autosse mahub. Tundub, et paarikümne aastaga kaovad need biotoobid Usbekimaalt ning siia rajatakse viljakandvad riisipõllud.

Teadusele tundmatud liigid
Meil õnnestus tugaist püüda teadusele mõned senitundmatud liblikaliigid. Nimelt sattusid meie valguspüünistesse pisiliblikad Scythrididae, kes tänaseks on kirjeldatud ja saanud endale nimeks Scythris caballoides, Scythris timoi, Scythris tugaiensis. Uute liikide kirjeldaja on meie ekspeditsioonil Kari Nupponen, keda tunnustatakse kui maailmatasemal spetsialisti. Tänu tema suurele töövõimele ja teadmistele on kirjeldatud sadu uusi liike, keda pole enne märgatud või osatud õigest kohast otsida.
Kokkuvõttes soovitan: käige, vaadake ja uurige Usbeki loodust seniks, kuni seda veel on. Meie Eesti Lepidopteroloogide Seltsi liikmed reisivad ja korraldavad igal aastal Usbekimaale ja mujale ekspeditsioone, kogumaks ja säilitamaks teavet eriliste liblikaliikide kohta ka tulevastele loodushuviliste põlvkondadele.



Allan Selin
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet