3/2011



Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

raamaturott
Soovitan raamatut! Zooloogilisi ekskursioone

Villem Voore
Eesti Riiklik Kirjastus
Tallinn, 1961, 340 lk

Pealkiri võib eksitada. Sisu on kitsapiirilisem: ekskursioonid selgrootute uurimiseks. Autor Villem Voore (1903–1982) oli eesti zooloog ja pedagoog, tuntud just oma loodushariduslike raamatutega („Magevee loomastik”, „Elavnurk koolis”, „Lindude päev koolis”). Mulle laenati raamat külaraamatukogust, kui olin päris väike koolipoiss – vahest nii neljandas-viiendas klassis.
Linnumääraja oli juba läbi uuritud, liblikate-mardikate määrajad samuti. Linnud kuulusid igapäevase elu maailma, määrajates näidatud putukad oma väljasirutatud jalgade-tiibadega olid nagu elust välja kistud, vaatlemiseks- võrdlemiseks kõrvuti seatud.
Villem Voore õpperaamat justkui kandis mind tagasi veel varasemasse lapsepõlve, „Rohelise päikese maale”, nagu see oli tuttavaks saanud Irma Truupõllu muinasjutust, mida mulle ette loeti ja mille järgi ma lõpuks ka kirjatähed selgeks õppisin, niipalju kui mäletan. Tolles raamatus seiklesid sõrmepikkused nukud metsaaluses, kus päikesevalguski paistis rohelisena.
Nii oli mul tänu lemmikraamatule olemas eeldus kujutleda ennast nende kõikjal kihavate eluvormide sekka, tunda ennast nendesuuruseks. Kas ilma selle kujutluseta oleks säärane raamat võinud koolipoisile ligitõmbavaks saada? Kirjutatud oli ta ju ikkagi eelkõige õpetajaile-juhendajaile. Kuid ta käsitleb paljusid asju, mis on looduses silmnähtavad: taimedel esinevad pahad ja muud kahjustused, putukate pesad, ämblikuvõrgud. Selliseid asju märkab ja küsib ju iga laps. Nende juurest aga läheb tee juba sügavamate saladuste juurde. Kahvaga tiigiveest või kahaga niidutaimedelt kogutud saak näitab sellist elurikkust, mida niisama möödaminnes ei märka ja mis ometi varjatult ümbritseb meid kõikjal. Maad kaevates või kände lõhkudes saame üha uute avastuste osaliseks. Aga sinna juurde käib õpetus, kuidas teha seda kõike hoole ja tähelepanuga.
Võtame näiteks „Ekskursiooni metsa”, kus „algul vaadeldakse puud või põõsast pisut eemalt (et mitte eemale peletada seal tegutsevaid selgrootuid) ja kirjeldatakse nähtut (näiteks suminal puuvõras lendlevaid mardikaid või lehtedel roomavaid röövikuid). Edasi tullakse ligemale, kus näiteks meetri kauguselt võib näha keerukärsaka tegevust või puutüve mööda ronivaid sipelgaid. Lõpuks võib siis asuda juba lehtede, okste ja tüve lähemale analüüsimisele”. Selline järkjärguline maailma avamine on omane
ka raamatule endale: veekogu kaldataimestikust edasi veepinnale, siis läbi veekihi kuni põhja välja. Metsaelustiku puhul vaadeldakse iga puuliiki eraldi. Küllap selle raamatu mõjul muutuski iga puu küla vahel mulle nagu omaette maailmaks, ja kui ma seda uurides parajasti ka kedagi seal elavat ei leidnud, siis polnud pettumuseks aega: pikk järjekord teisi maailmu oli veel ootamas.
Raamatu esituslaad paneb mõtlema: kas ja kellele on niimoodi kõige parem loodust tutvustada? Pilte on raamatus palju, kõik need on mustvalged joonised. Praegusel ajal oleks loomulik esitada kogu see materjal värvilisena. Aga tekstikulg? Voore ei armasta eriti skeeme ja tabeleid, eri elupaikade loomaliike tutvustatakse üksteise järel kirjeldavas-jutustavas laadis. See oli mulle vähemalt lapsena lugedes meelepärane, lõi nagu ühtse jutu- ja ühtlasi elukanga. Kujutan ette tänapäevast teabemahukat looduseraamatut, näiteks käsiraamatut või määrajat, kus kirevate piltide vahele on pillatud eraldiseisvad tekstilõigud, mis osutavad tähtsaid tunnuseid või muidu meelespidamist väärivaid asju. Selline raamat pole ju lugemiseks, temasse ei saa päriselt süüvida. Aga „Zooloogilisi ekskursioone” on ise nagu ekskursioon, pikk retk avastamata maale, mis ometi eluleb siinsamas käe-jala juures.






Urmas Kalla, Mehikuurma mees
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?