Juba hea hulk aastaid köidab mu meeli omalaadne jahikirg. Ma kogun kohtumisi põnevate ja haruldaste loomadega. Olgu selleks siis metsloom, lind või putukas, loodusesse minnes naudin juba ette võimalikke elamusi.

Varasel maikuu hommikul seadsime end vennaga teele. Seekord oli eesmärgiks kohata vaenukägu. See kummaline lind kannab ebatavaliselt kirgast sulerüüd. Linnu keha katavad oranzhikaskollased suled, tiivad ja saba on musta-valgetriibulised. Täiesti erakordseks muudab aga linnu peas olev sulgedest hari. Need sirutuvad laiali otsekui päikesekiired, kui lind putukaid otsides murul kõnnib.
Tass musta kohvi, mõned võileivad ning sättisime end minekule. Tasapisi asendusid kivimajad väikeste puumajadega. Hoolitsetud muruplatside järel tuli tühermaa. Ronisin veidi kõrgemale künkale ning õngitsesin venna fotokotist binokli. Otsitavast polnud jälgegi. Trügisime läbi rinnuni kasvava umbrohu edasi. Putkede ning takjate varjus peitsid ennast lohud, kuhu me alatasa sisse koperdasime. Viimaks kroonis meie otsinguid mõningane edu. Varjulisest õunaaiast kostis õõnes “uup-uup, uup-uup”. Higist tilkudes kuulasime iga kahtlast krõpsu, aga ainsaks tõendiks salapärasest linnust see hääl jäigi.
Keskpäevaks jõudsime linnutorni. Läbi pikksilma avanes vaade kirevale linnuelule: lahel kudrutasid tuttpüttide paarid, isased vardid uhkeldasid kaasade ees. Kotka lähenedes muutusid pardid närviliseks ning tõusid korraga lendu. Sadade lindude all lõi vesi otsekui keema. Vend oli ametis kotka jälgimisega, kui heitsin pilgu selja taha. Mere kohalt tuli keskmise suurusega lind ning laskus torni all kasvavale üksikule puule. Laskudes lõi lind laiali oma musta-valgekirjud tiivad. Tema!
Kiiruga poetatud fraas tõi fotokotist välgukiirusel välja kaamera. Olime linnu jäädvustamiseks juba valmis, aga lind ei mallanud oodata. Ta vuhises meid kartmata otse torni alt läbi. Mõne hooletu tiivalöögiga libises ta üle lagendiku ning kadus puude varju. Sulgedest hari oli lennu ajaks kokku tõmmatud. Ja läinud ta oligi.
Selliseid kohtumisi ei saa planeerida, need lihtsalt juhtuvad. Piisaks vähemastki, et luua elamus paljudeks päevadeks. Kudrutavad tedred vesisel heinamaal, sokk hommikusest udust nõretaval rannaniidul. Aga kohatud päikeselind kaalub üles kõik metsast ja rabast korjatud muljed.