Eesti idapiiril asuv Narva linn on Tallinna ja Tartu kõrval üks tuntumaid Eesti asulaid. Mitme riigi linnades on Narva nimelisi väravaid, tänavaid või väljakuid. Põhjuse selleks on andnud Narva all peetud lahingud, saadud võidud või talutud kaotused. Narva jõe tähtsus on väljendunud ka vapil, kus näeme ühte muistset Narva jõe elanikku – atlandi tuura, mis tänapäeva vapil on küll stiliseeritud lihtsalt kalakujuks.

Narva linnus ehitati Taani valitsuse ajal XIII sajandi lõpul, järgmise sajandi alguses sai linnuse juurde tekkinud asula linnaõigused. Enne Saksa ordule oma Eesti valduste müümist kinnitas Valdemar IV veel linnaõigusi.

Kalarohke jõgi
Kõige tähelepanuväärsem loodusobjekt Narvas on jõgi, mille valgala on suurem Eesti territooriumist, ning muidugi ka sealne juga. Vapil olevad kaks kala viitavad just jõe kalarohkusele. Mõnedki on vanematel pitseritel ja vappidel tundnud ära atlandi tuura (Acipenser sturio). Tuura on Narva jõest tõesti püütud ja ka musta kalamarja saadud. Praegu on atlandi tuur paraku väljasurev liik. Need kalad elavad rannikumeres ja paljunevad jõgedes. Tuurlaste puhul on tegemist vana sugukonnaga, mida on vaid 24 liiki. Enamus tuurlasi elab Kaspia meres ja Volga jõgikonnas. Meenutame, et Väinameres sattus atlandi tuur Muhu kalurite võrku veel 24. lehekuul 1996. aastal. See hiiglane kaalus 136 kilo, pikkust oli kalaemandal lausa 2,9 meetrit ja vanust ka üsna palju – 50 aastat. Kalamarja leiti 32 kilo! Mariaks nimetatud kala mulaaþi võib nüüd näha Loodusmuuseumis. Muide, krooniga tuura on kujutatud ka veel Visla lahe kaldal asuva Baltiiski (endise Pillau) vapil. Hilisematel Narva vappidel on kala kujutis lihtsamaks muutunud ning ei viita enam mõnele liigile. Tänapäeval seostub Narva jõega eelkõige aga silm.

Sirge mõõk ja kõver mõõk
Narva linna kui sõjalise objekti tähtsusele viitavad vapil aga suurtükikuulid ja mõõgad. Ülemine mõõk Narva vapil on sirge ja tähistas vanasti Rootsi riiki, alaosas olev saabel aga Venemaad. Saabel ehk kõver mõõk on üheteraline ja seda kasutati raiuvate löökide andmiseks. Relva seostame Aasiaga, Euroopasse tuli see koos ungarlaste, hiljem türklaste ja tatarlastega. Et tatarlased võitlesid ka Vene vägedes Liivi sõjas, sümboliseerib saabel vapil alla jäänud Venemaad. Hiljem oli saabel kasutusel ka Lääne-Euroopas, näiteks oli see husaaride relv.
Suurem vappide korrastamine toimus XVI sajandi lõpul Rootsi kuninga Johan III ajal, siis ilmusid mõõgad, mis pidid kujutama võitu Venemaa üle Liivi sõjas, nii Karjala kui Narva vapile. Muide, ka Soome vapil seisab lõvi saablil.
Praegune vapp on Riigikantseleis kinnitatud 24. heinakuul 1992.

Kalad Eesti vappidel
Eesti valdade vappidel on veelgi kalu. Alajõe vapil on kuldsel kilbil sinine võrk ja kala, viitamaks valla inimestele olulisele võrgupüügile. Avinurme valla vapil on rohelisel taustal havi. Piirissaare valla vapil punaste uimedega roheline kala valgel taustal.Nõva valla vapil on lestakala. Loksa valla vapil on lõhe pea ja veerand kehast. Maidla valla vapil kolm kala, kes viitavad vallale nime andnud kalale maidel, praegu tuntud ründi ehk hürilase nime all. Valla vapi aluseks on samast pärit Maydellite perekonna vapp. Mustvee linna vapil on lisaks ankrule ka kuldne kala. Meeksi valla vapil on majakas ja kaks sinist kala.