5/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Betelgeusest ei saa

Ööd ei tulegi enam. Orioni tähtkuju hiiglane Betelgeuse plahvatab
supernoovana ja ujutab oma valgusega meie Maa üle. See juhtub aastal 2012. Nii hoiatavad kirjed interneti jututubades.
Täheteadlane Indrek Kolka selgitab, miks need jutud ei saa realiseeruda. Ei osutunud ju tõeks ka jutt, et Pliuhkam kasvatab majakõrguse kapsapea. Pliuhkam kasvatas kapsa
küll, aga palju pisema.

Suvetaevast seda ei leia, võid kui palju tahes pilvede vahelt või selgest
taevast otsida. Ühel külmal novembrilõpu õhtul väljas uidates aga võpatad, sest sealt, lõunataevast särab see sulle vastu – võimas, kollakaspunane
Betelgeuse, Orioni tähtkuju alfatäht.

Jaak Jaaniste ja Enn Saar nimetavad Orioni oma „Täheatlases” (1990) põhjataeva
kauneimaks tähtkujuks. Kahjuks ei ole see meil aastaringi nähtav. Orion, mille esivanemad Koodiks ja Rehaks ristinud, on Eestist vaadates loojuv tähtkuju
ning Koodi üks osa Betelgeuse on loojuv täht.

Kes punast iludust, kreeka mütoloogiast
taevasse tõstetud Orioni sõdalasekuju paremat õlanukki või kaenlaauku, kord näinud ja teretanud, ei unusta seda enam iialgi. Varases araabia astronoomias nimetati Betelgeuset Tähtsaimaks. Mis teeb selle tähe nii erakordseks?
Indrek Kolka: „Need on lihtsad põhjused … Tuleb silmas pidada, et see ei ole mitte täht üksinda, vaid tähelepanu tõmbava Orioni tähtkuju osa.
Sellise punakas-kollase värvusega tähti on teisigi. Inimese silm vajab aga piisavalt valgust, et värvusi eristada. Betelgeuse on õnneks ere täht (heleduselt meie taeva 8. täht). Nii eredate tähtede hulgas ei ole kollakas-punakaid väga palju. Ja nende väheste hulgas on ta kõige punasem.”
Betelgeuse asub meist 650 valgusaasta kaugusel. Tähendab – see punakaskollane tähevalgus, mida me Maal vaatleme, on teel olnud 650 aastat. Täht võib olla aga juba plahvatanud. Kas me sellest plahvatusest kuidagi ette teada ei saa?

Indrek Kolka: „Ei. Meil on vaid see, mis juhtub siin ja praegu. See info, mis momendil meieni jõuab. Elementaarosakeste füüsikud, kes CERNis katsetusi teevad, on nüüd leidnud, et neutriinodel võib olla valgusest natuke suurem kiirus. Vahe on aga tühine, mõni tuhandik
protsendist. Neutriinod ei saa meile tuua selle tähe juurest infot valgusest oluliselt kiiremini.”
Mis üldse annab meile alust oletada, et Betelgeuse plahvatada võiks?

Indrek Kolka: „Detailid, mida saame tähe kohta järjest paremate teleskoopidega
teada. Nende andmete põhjal võib näiteks öelda, et dinosaurused ei saanud Betelgeuset näha, sest see sündis alles 10 miljonit aastat tagasi.
Tuleb aru saada tähtede elukäigust. See ei ole mitte väga vana teadmine, et tähtedel on oma sünd, elu ja surm. Just viimasel 50 aastal on paljud selle protsessi
detailid astronoomidele selgemaks saanud.

Nii suure massiga tähti, tõelisi hiiglasi, nagu Betelgeuse, sünnib vähem kui teisi ja nende eluiga on lühem. Kui Betelgeuse tekkis, oli tõeliselt priske poisslaps sündinud, 20 korda suurema massiga kui meie Päike.
Nii suurte tähtede elu lõpeb supernoova plahvatusega, meie Päikesega ei juhtu seda kunagi. Päike on viis miljardit aastat vana ja läheb veel miljardeid aastaid, enne kui kustub. Tähtede elamise kiirus on erinev. Betelgeuse on üksnes kümme miljonit aastat vana ja läheneb juba oma lõpule. Kui lähedal see lõpp on, ei suuda me ennustada. Peaks kätte jõudma lähema miljoni aasta jooksul.”
Vikipeedia ütleb, et supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi. Kas see ei tähenda, et korraks võib meie ilm väga heledaks minna?
Indrek Kolka: „Kaheks-kolmeks kuuks muutub Betelgeuse siis sama heledaks kui meie Kuu. Näha on palju väiksem, aga tugevalt kiirgav kettakene, millel on meile siiski tühine mõju. Kui Orion on sel ajal päevane tähtkuju, siis on Betelgeuse märgatav ka sinises taevas, nagu vahel Kuugi. Ei pea kartma ka gammakiirte impulssi, tilluke Maa asetub Betelgeuse suhtes nõnda, et see impulss jõuab meieni lahjenenult ja ei ole ohtlik.”
Üks varsti saabuva ööta aja ja teise päikese ennustajate argumente on, et Betelgeuse mõõtmed on juba vähemaks jäänud.
Indrek Kolka: „Tähe sisemuses toimub plahvatusel tõesti enne kollaps ja siis paisatakse välimised kihid eemale. Kas tähe mõõtmete näiv kahanemine ka sees juhtuvast kõneleb, on küsitav.
Uurijad teavad, et kõigi kogukate tähtede välimiste osade käitumine on ebastabiilne. Vaatlustega on kinnitatud Betelgeuse pinnal tõusvaid ja laskuvaid liikumisi. Kui saaksime ringi ümber Orioni hiiglase ära teha, näeksime, et üks tema osa paisub, teine tõmbub kokku – nii võiks seletada meie suunast nähtud suuruse muutumist. Meie Päikese pursked, protuberantsid on selle kõrval lapsemäng.”
Betelgeuse pinnamöllu võiks olla väga ilus vaadata. Oletame, et seal kuskil, mõnel planeedil selle tähe juures ongi vaatlejaid? Indrek Kolka: „Kümne miljoni aastaga ei ole seal jõudnud midagi ega kedagi tekkida. Planeete võib seal olla, kuid neid kõrvetavad elu lõpu eel suureks paisunud tähe välimised kihid, ehkki Betelgeuse pinnatemperatuur ei ole väga suur – 3500 kraadi. Kui Betelgeuse asetada Päikese kohale, mahuksid ka Neptun ja Uraan selle tähe kõige välimiste, hõredamate kihtide sisse. Kunagi satub ka Maa surma-eelse Päikese kuumadesse väliskihtidesse ja kõrbeb seal suureks kivitükiks.”
Kas põhjusmõtteliselt võib olla mõne planeedi kohal taevas kaks päikest?
Indrek Kolka: „Võib küll, aga see ei pea tähendama, et öö puudub. Päeval võib olla korraga kaks päikest ja öö võib olla ikka öö.”



Juhani Püttsepp
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet