6/2002



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Looduslaps
Loodusajakirjad on koolitöös abiks

KÜSIMUSED:
1. Juba aasta aega jõuavad tasuta kõikidesse Eesti koolidesse MTÜ Loodusajakirja väljaanded Eesti Loodus, Loodus ja Horisont. Kas olete sellest teadlik ning kas olete saanud ajakirjades ilmunud materjale kasutada oma töös?
2. On teil ettepanekuid, mis teemadel võiksid loodusajakirjad kirjutada, et õpetajad saaksid neist oma töös rohkem abi?
3. Mis teie praktika jooksul on lapsi loodustunnis kõige rohkem üllatanud?
4. Kui palju jääb teoreetilise õppeprogrammi kõrval aega lastega koos õue loodust kaema minna?

Enamus vastanud õpetajaid tunnistas, et nad on kasutanud ajakirjades ilmunud materjale koolitunnis, mõned vähem, teised rohkem. Eriti meeldivad pedagoogidele tutuvustavad lood paikadest, kuhu saab õpilastega matkama minna. Samuti artiklid intrigeerivatest teemadest, nagu näiteks katseklaasilapsed või bakterioloogilised relvad. Õpetajad peavad vajalikeks ka materjale, mis kattuvad ainekava teemadega – neid leiab aga pigem vanu ajakirju netis sirvides. Värskeid uudiseid oodatakse enim geenitehnoloogia vallast ning loodushoius Euroopa Liiduga seotud muutustest.
Kallid õpetajad, kui küsitlus ei puudutanud teie kooli, võite meile ise kirjutada aadressil helen@loodusajakiri.ee . Oleks tore teada saada, millest oleks kasulik ja huvitav meie ajakirjadest lugeda. Ka laste soovid on teretulnud!

ANA VALDMANN TARTU KOMMERTSGÜMNAASIUMI BIOLOOGIAÕPETAJA: “ISEGI KONNAKULLESEID POLE LAPSED LOODUSES NÄINUD.”
1-2. Õpetajatel on abi, kui ajakirjades kirjutatu seostub ainekavaga. Väga head on olnud artiklid, mis kajastasid bioloogia saavutusi (ajaloolises järjestuses tabel). Väga huvitav on ka see, mis on uus või veidi intrigeeriv – transgeensed loomad, katseklaasilapsed, lihasööja bakter, bakterioloogilised relvad jne.
Hea on, kui tutvustatakse paiku, kuhu saab klassiga loodusesse minna ja ära tuuakse ka majutusvõimalused. Juttu võiks olla aga ka kooliüritustest, keskkonnalaagritest ja -konverentsidest. Sellest, mida õpilased teevad ning keskkonnaõpetusest koolides.
3. Eelmisel aastal kasvatasime akvaariumis konnakulleseid ja tundus, et isegi seda polnud õpilased looduses näinud.
4. Meie koolis on 10. klassis keskkonnalaagrid, kus õpime ka loodust tundma. Väiksematega õpime tundma kooliümbruse taimi. Oleme osalenud ka endise TELO poolt korraldatud jõe- ja metsavaatluste projektis. Klassid armastavad käia Alam-Pedjal, samuti Sagadi metsakoolis. Algklassid käivad Metsamoori talus. Arvan, et praegu on üpris popp klassiga väikesele loodusmatkale minna, selle asemel, et Tallinna või mõnda muusse linna põrutada.

AITA ARJUKESE LUUNJA KESKKOOLI BIOLOOGIAÕPETAJA: “VÄRSKEID SÕNUMEID OOTAKS GEENITEHNOLOOGIA VALLAST.”
1–2. Olen loodusajakirju kasutanud võimaluste ja aja piires. Soovitanud ka õpilastele referaatide koostamiseks. Ise loen neid pidevalt, et olla kursis aktuaalsete ja kaasaegste seisukohtadega. Rohkem kasutan tundide jaoks keskkonnakaitselisi materjale. Ootan kindlasti värskeid sõnumeid kiiresti areneva geenitehnoloogia valdkonnast. Väga hea oli omal ajal kaitsealuseid liike tutvustav materjal. Nüüd Euroopa Liitu siirdumisel on siin kindlasti nii põhialustes kui ka muus vallas muutusi, eks neidki oleks vaja taas kajastada.
3. Eks lapsi huvitavad ikka teemad, nagu kõige suurem, kõige kiirem jne.
4. Võimaluste piires käime ikka looduses. Kevadel plaanin kursuse kinnistamiseks välitunde. Pisteliselt annan koduülesandeid, mille tarvis saab väljas loodust jälgida. Oleme ju maalt.

ILME SOOMRE JA TAIRI LÕUGAS AEGVIIDU PÕHIKOOLI LOODUSAINETE ÕPETAJAD: “LAPSI ÜLLATAVAD SEENED JA BAKTERID.”
1. Ajakirjad Loodus, Eesti Loodus ja Horisont jõuavad meie kooli raamatukokku ja aeg-ajalt saab neist ka lisamaterjali, mida kasutada tundides. Oleks väga meeldiv, kui need ajakirjad jõuaksid ka edaspidi meie kooli.
2. Anda viiteid huvitavatele looduslehekülgedele, avaldada lastele jõukohaseid viktoriine, häid mõtteid projektidest.
3. Et ka pisiorganismidel (bakterid, seened, putukad) on oma elu ja tegemised.
4. Meie koolis on esimest aastat keskkonnaõpetus 5.–7. klassini. Sügisperioodil on need tunnid toimunud looduses.

ANU PARTS TALLINNA INGLISE KOLLEDÎI BIOLOOGIAÕPETAJA: “KOOLIVAHEAJAD PÄÄSTAVAD AJAKITSIKUSEST.” 1. Et ajakirjad jõuavad meie kooli tasuta, saime me aimu alles siis, kui kooli hakkasid tulema kaks eksemplari igast numbrist. Nimelt tellis ka kool sooduspakkumise. Palun andke kingitustest teada, sest ka 500 krooni on kooliraamatukogu eelarvet silmas pidades suht suur summa! Ajakirju kasutan ja olen kasutanud alati. Seonduvad need erinevate teemadega ja huvilised loevad kogu ajakirja.
2. Eks igal õpetajal ole oma viis materjale kasutada. Mõni refereerib õpilastele, mõni laseb õpilastel lugeda ja teistele ülevaade anda. Tore, kui tekiks aeg-ajalt mõni artikkel, milles info oleks kas tabeli või graafikuna ja mille põhjal saaks õpilastele küsimusi esitada. See harjutaks neid infot lugema. Loomulikult leiab selliseid artikleid praegugi, aga seda ei tohiks ka edaspidi unustada.
3. Olenevalt vanusest – keskastmes kõige suurem, kõige kiirem, kõige väiksem jne. Bioloogia kabinet on õpilaste jaoks põnev, sest riiulitel on märgpreparaadid, kastides putukate jm kollektsioonid. Mida noorem, seda rohkem nad oma üllatust õpetajaga jagavad. Gümnaasiumis on üllatav-ehmatav rakkudes kulgevate protsesside keerukus, nende korraldatus, kõige selle uurimise võimalused ja veel selgitamata seosed. Tunnetuslikult väga raske, aga põnev. Küsimusi tekib hulgaliselt ja mõnda jäävadki need lahtised otsad vaevama. Need lähevad kõrgkooli asja edasi uurima. See, mis tekitab küsimusi, üllatabki hetkel, kui sellest arusaamine saabub.
Üllatav on olnud ka õppelaagrist kaasatoodud loomade ekskrementide kogu, mis pärast vormistamist kõvasti elevust tekitas. Pole kombeks või kuidas...
4. Linnas ja õppetöö ajal muidugi eriliselt napilt. Õnneks on pargid, kus sotsiaalsed probleemid loodusnautimist totaalselt ei sega, veel olemas. Tallinna linnavalitsuse ja ELF-i poolt toetatud projektide abil oleme koos Reaalkooli ja Prantsuse Lütseumiga ametis õpperadade loomisega, kuhu saaks õpilastega koos tunnis minna. Valmimas on töölehtede kogum, mis sealset tegevust suunaks.
Muidugi oleks tore sõita kindlate teemade puhul päevaks loodusesse, aga seda ei kanna rahalised ja ajalised võimalused välja. Koolivaheajad päästavad olukorra. Viiel viimasel suvel ja eelmisel kevadtalvel olen oma õpilastega olnud laagris. Siis on loodus ümberringi ja aega hoopis rohkem. Paraku on see võimalik huviliste väikese rühmaga. Samas on sellisel juhul tulemus määratult teistsugune – inimesed avanevad, loodus mõjub loovust ergutavalt ning teadmised ja hoiakud jäävad külge. Viimased kanduvad hiljem üle klassi- ja koolikaaslastelegi. Vanemadki on märganud, et laagrist koju saabudes on muljeid, mida jagada. Tegelikult on selline laager, nii korralduslikust kui läbiviimise nurgast vaadates, suur meeskonnatöö. Mul on hea meel, et see meeskond on jaksanud.

HILJE NURMSALU JA ESTER JÄRVEKÜLG C.R.JAKOBSONI NIMELISE GÜMNAASIUMI ÕPETAJAD: “NOOREMAD LOEVAD HUVIGA ERAKORDSETEST NÄHTUSTEST”.
1. Meie kooli jõuab tasuta ainult Eesti Loodus, teised ajakirjad on tellitud. Oleme kasutanud nii Eesti Loodust kui ka Loodust, samuti Horisonti. Näiteks materjale parasiitide kohta, süstemaatikast, looduskaitsealadest infot. Lood bakteritest, näiteks toiduainetööstuses ning pildimaterjalina, on olnud vajalikud.
2. Võiks kirjutada inimese evolutsioonist, biotehnoloogiast ja inimese geneetikast, kuid mitte väga teaduslikult, vaid sellises populaarteaduslikus keeles, et õpilane lugedes ka aru saaks. Noorematele võiks rohkem olla Eestit puudutavaid teemasid (huvitavat loodusest, erakordseid nähtusi looduses, sest see köidab tähelepanu).
3. Erakordsed loodusnähtused – orkaanid, maavärinad, vulkaanipursked.
4. Väga vähe, kevadel-sügisel vaid kokku 2–3 tundi.





Helen Arusoo, Malle Pajula
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet