Maavara kaevandamine avaldab mõju ümbritsevale keskkonnale – muutub maastik, hävineb taimestik, võib halveneda veereþiim. Reeglina on karjääride tööiga suhteliselt pikk – väikekarjääridel keskmiselt 10 aastat, suurematel kuni 25 aastat. Kaevandamisega kaasneb sageli olukord, kus kaevandaja ei teosta karjäärides korrastamistöid õigeaegselt või on need tehtud asjatundmatult, pealiskaudselt. Selline tegevus tingib kohaliku elanikkonna protestimeeleolude tekkimise kaevandamistegevuse suhtes, tekitab väärarvamuse, et kaevandamisega ainult rikutakse loodust ja keskkonda. Kuidas siis leevendada kohaliku elanikkonna ja mäeettevõtjate vahelist vastuolu?

Käesoleval ajal on Eesti territooriumil üle 300 tegutseva karjääri. Nende hulgas on üksikuid mäeeraldisi, kus maavara kaevandamine ja korrastamine toimub üheaegselt, vaatamata seaduses sätestatule, et korrastamistöid tuleb alustada esimesel võimalusel. Kuidas siis tulemuslikult korraldada maavara kaevandamist ja paralleelselt selle tegevusega rikutud maa korrastamist? Kaevandamisseadus sätestab mäeettevõtjale kohustuse kaevandamise projekti ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise projekti koostamise kohustuse. Korrastamistingimuste väljatöötamisse tuleks kaasata ka mäeettevõtete spetsialiste, kes omavad pikaajalist praktilist kogemust. Seni on ebapiisavalt kasutatud maastikuarhitektide kutseoskusi ja teadmisi. Positiivse tulemuse kaevandamisega rikutud maa korrastamise kontekstis võib anda tegevus, mille puhul kaevandamisloa taotluse menetlemise käigus arendaja ja kohalik omavalitsus lepivad kokku kaevandamisloa väljastamise eritingimused, mis sätestavad arendajale kohustuse koostada paralleelselt kaevandamise projektiga rikutud maa korrastamise projekt. Seniste tööde läbiviimise põhjal võib öelda, et aktiivsemad kaasamõtlejad ja tegutsejad korrastustegevusega kaasnevate protsesside käivitamisel ja toimimisel on eraomanikest mäeeraldiste omanikud. Enamikel juhtudel on neil detailideni läbimõeldud visioon kaevandatava maa-ala korrastamisjärgsest kasutusotstarbest ja on huvitatud koostööst arendajaga parima tulemuse nimel. Riik maaomanikuna peaks rakendama arendajate suhtes tõhusamaid meetmeid, mis tagaksid kaevandamisega rikutud maa võimalikult õigeaegse korrastamise ning maa taaskasutamise uuel otstarbel. Heaks näiteks on naaberriigis Lätis sätestatud kord, millega kohustatakse arendajat etapiviisiliselt kaevandatud maad korrastama ja kehtestatud tähtaegadest kinni pidama. AS Lemminkäinen Eesti mäetööde osakond on lisaks uute maardlate kasutusele võtmisele otsinud võimalusi jätkata looduslike ehitusmaterjalide kaevandamist mahajäetud karjääride baasil. Selleks oleme olemasoleva geoloogilise informatsiooni põhjal hinnanud kaevandamata maavara prognoosvarude mahud ning määranud nende kvalitatiivsed omadused. Nimetatud eeluuringute põhjal on hinnatud mahajäetud karjäärialal kaevandamistegevuse jätkamise majandusliku otstarbekust. Aruka planeerimisega, läbimõeldud kaevandamistegevusega saab mäeettevõtja anda omapoolse panuse maavarade optimaalseks ja keskkonnasõbralikuks kaevandamiseks. Osapoolte heade mõtete ja läbimõeldud visioonide realiseerumine aitab kaasa elupaikade atraktiivsemaks muutmisele ja Eestimaa loodusmaastiku ning elukeskkonna parendamisele.