1/2012



Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Loodus kodus
Kodustatud roninastik peremeest ei pelga

Rokkmuusiku ja fotograafi Mihkel Uba käsivart ehtiv maotätoveering annab selge vihje, mis laadi lemmikloomadest ta lugu peab. Värviküllaste soomusrüüdega roninastikud näivad tundvat end tema käel ringi vongeldes igatahes vägagi koduselt. Ja mine tea, ehk saavad nastikud aru, et too süüa andev ja terraariumi kohendav peremees ei teinud taolist tätoveeringut sugugi lihtsalt naljaviluks.

Sihvaka kerega nastikud
Mihkel Uba on tundnud madude vastu huvi juba lapsest peale. „Olen alati lugenud suure huviga fantaasiakirjandust ning draakonid ja maod on olnud minu vaieldamatud lemmikud, seda enam, et madu on tarkuse sümbol ning üldse väga ilus olevus,” seletab madude peremees, kelle kiindumust roomajatesse väljendab lisaks nahale tätoveeritud maokujutisele ka tema sõrme ehtiv maokujuline abielusõrmus. Plaan ise madusid pidama hakata sündis tal möödunud suvel. „Sain linnas kokku tuttavaga, kellel oli kaasas terve pesakond madusid. Sain nendega veidi tegeleda ning otsus oligi tehtud,” jutustab ta. Augustikuus majja võetud punast värvi soomusrüüga maisimaole järgnes detsembris teine, musta värvi amuuri roninastik ning justkui kinnituseks kõnekäänule „ega kaks ilma kolmandata jää”, täiendas ta jaanuari alguses oma maopesakonda veel rohekat värvi taivani roninastikuga. Ehkki praegu veel mahuvad napilt poole aasta eest munast koorunud nastikud kerratõmbunult oma peremehe peopessa, kasvavad nad aja jooksul kuni kahe meetri pikkuseks. Võrreldes üle viie meetri pikkuste kuningboade või kaheksameetriste tiigerpüütonitega võib roninastikuid seega nimetada pigem keskmist kasvu madudeks. „Madusid võttes oli minu jaoks oluline, et nad ei kasvaks liiga suureks. Esiteks vajab igaüks neist oma terraariumi, mis võtab kõvasti ruumi. Kuid mis veelgi olulisem – suure mao, nagu näiteks boa pidamisel, võiks tekkida oht, et ta pistab nahka minu abikaasa kääbusküüliku,” räägib Mihkel Uba, kelle lemmikud kannavad vägagi ekstravagantseid nimesid. Nii on punane maisimadu ristitud Põhjamaade mütoloogiast tuntud maailmamao järgi Jörmungandriks, must amuuri roninastik müütilise Babüloonia lohe järgi Sirruðeks ning rohelist värvi taivani roninastik kannab hiina draakoni järgi nime Shen Lung.

Pelglike madude kodustamine
See, et Mihkel Uba nastikud kuuluvad erinevatesse liikidesse, kajastub ka nende roomajate käitumismaneerides. Kolmest kõige rahulikum ning pelglikum on maisimadu Jörmungandr. „Kui ta oma peidikust välja tuleb, siis piisab vaid terraariumist mööda jalutamisest, et ta kohe tagasi peitu poeks. Teised maod on märksa edevamad ning poosetavad õhtuti, mil nad üldiselt aktiivsemaks muutuvad, oma kodu klaasist külgedel. Samas on nad ka äkilisemad ja võivad kergemini naksata,” seletab nastikute omanik, lisades muiates, et võrreldes küüliku hammustusega ei ole mao naksamine üldse kõneväärt. Selleks, et roninastikud oma peremehega ära harjuks, võtab ta neid paar korda nädalas puurist välja ja laseb oma kätel ringi ronida. „Kui nastik inimesega harjub, siis ta ei rabista ega püüa põgeneda,” seletab ta ning tema sõnade kinnituseks käitub terraariumist välja tõstetud Sirruð just nagu vana rahu ise. „Tähtis on lihtsalt ise maole rahulikult ja kindlakäeliselt läheneda. Siis on ka madu rahulik. Ning kui ta ikka kohe üldse ei taha puurist välja tulla, annab ta sellest „kehakeeles” märku. Nii ei tohi näiteks söötmisele järgnenud paaril päeval mingil juhul kätt „ussipessa” toppida. „Kui ma seda kunagi mõtlematult tegin, siis tõmbas maisimadu ennast ähvardavalt looka ja hakkas nagu lõgismadu ärritunult sabaga vastu maad taguma. See mõjus üsna veenvalt,” muigab Mihkel Uba. Pealegi on olemas oht, et söötmise järel puurist välja kistud madu satub stressi ning oksendab söögi välja.

Vähenõudlik roomaja
Roninastikuid on lihtne pidada, sest nendega ei ole vaja igapäevaselt tegelda ega nende järelt toapõrandalt pabulaid korjata. Peaasi, et terraariumis oleks parajalt soe ja niiske, mida nastikute omanik kontrollib maopuuri pistetud mõõdikutega. Niiskus on eriti oluline siis, kui maod hakkavad kesta ajama, mida noored nastikud teevad vastavalt oma kasvukiirusele umbes korra kuus. „Mida niiskem on kesta ajamise perioodil õhk, seda kergemini tuleb vana kest lahti,” seletab Mihkel Uba, esitledes uhkelt oma lemmikute ühes tükis seljast heidetud „kuubesid”. Samuti peab madudel olema puuris vett ja soe koht, kus toitu seedida, milleks võib näiteks peita terraariumi nurka mulla sisse väikese soojuskaabli. Toituvad tema roninastikud aga külmutatud närilistest. „Olen väga rahul, et nad ei ole pirtsakad ja lepivad ülessulatatud toiduga, sest elusad närilised võiksid neid oma küüniste ja hammastega vigastada,” selgitab nastikute omanik, kelle lemmikud on aplad ning tulevad toidu lõhna tundes kohe oma peidikutest välja. Külmutatud närilised on aga defitsiitne kaup, mida ei leia sugugi igast loomapoest. Ja mis seal imestada, maod ei ole just kõige tavalisemad lemmikloomad. „Kui küsin poes maotoitu, siis vaadatakse mulle aegajalt otsa kohkumist täis pilgul, nagu küsides, mille pagana pärast te kodus USSE peate? Eks ma võtsin nad osalt just selliste arvamuste kiuste,” muigab ta. See, miks paljud inimesed roninastikuid pelgavad ning lausa kardavad, jääb talle täiesti arusaamatuks. „Nad ei ole mürgised, ei ole agressiivsed, vaid kardavad ise inimesi,” märgib ta oma käsivarrel vonklevat siugu silmitsedes. Roninastik kuulab ja ütleb ehk isegi enda kiituseks mõne sõna sekka, kuid kahjuks ei mõista meist keegi enam ussisõnu.

Üks kõige sagedamini kodus peetavaid madusid on nastiklaste sugukonda kuuluv punase mustriga maisimadu (Pantherophis guttatus), kelle looduslik elupaik asub Ameerika Ühendriikides. Lemmikloomana on populaarsust kogumas ka teised nastikud, nagu näiteks Kaug-Idast pärit pruunides või mustjates toonides ülaosaga amuuri roninastik (Elaphe schrencki) ja Aasias elunev rohekat värvi soomusmustriga taivani roninastik (Orthriophis taeniurus). Kui varem kuulusid kõik roninastikud perekonda Elaphe, siis on nad tänapäeval moodsa DNA-analüüsi tulemusena jaotatud mitmesse eri perekonda. Roninastikud toituvad lindudest ja linnumunadest ning väikestest närilistest, mistõttu neid on näiteks Hiinas peetud nagu meil kassi, majapidamises laastamistööd tegevate hiirte ja rottide hävitamiseks. Enamik roninastikute liike paljuneb munedes.



Helen Rohtmets
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?