3/2002



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Sõnumid
HANED SÖÖNUD, PÕLLUD ALLES

Tänavu kevadel peatus Eestimaa põldudel ja rohumaadel tavalisest julgesti kaks korda rohkem hanesid. Ajalehtedesse jõudnud rohked kurjustamised hanede liigrohkuse üle meie põldudel viisid Eesti hanetööde koordinaatori, EPMÜ ornitoloogi Aivar Leito aprilli lõpul Ida-Eestis lennuseiret tegema. Tulemused kinnitasid varem kuuldut: tõepoolest oli rasvavarusid täiendavaid läbirändajaid seekord tavapärasest poole rohkem – umbes 30 000.
Mõnes leheloos väideti, et tegemist on hallhanedega. Leito kinnitab, et kõik haned on küll hallid, aga sugugi mitte tingimata hallhaned. Viimane on suhteliselt lõunapoolse areaaliga ja seetõttu rändeajal meil kaugeltki mitte nii arvukas kui meist põhja pool pesitsevad raba- ja suur-laukhaned. Loendatud tuhandetest olidki umbes kaks kolmandikku suur-laukhaned ja üks kolmandik rabahaned.
Hanede arvukuse tõusu põhjuseid vaagides ütleb Leito, et ühelt poolt on tegemist rändavate hanede koondumisega aina kitsamale alale, kuna turvalisi toidurohkeid rändepeatuspaiku on tublisti vähemaks jäänud. Aga kindlasti on suurenenud ka pesitsusasurkonnad, seda eelkõige paranenud pesitsusvõimaluste tõttu: kuna helikopteritund on viimase kümne aasta jooksul kõvasti kallinenud, ruttab varasemast hoopis vähem Venemaa jahimehi tundrasse linde laskma.
Samas teab ornitoloog sedagi, et kevadine ”hanerünne” ei pruugi sugugi põllult saaki viia. On ju üks põhiline hanetoit maapinnale jäänud külvivili, mis ei idane. Oraste või noore rohu näpistamine mõjub aga nende kasvule pigem stimuleerivalt. Kõnelemata sellest, et haned on ka tublid põllu väetajad.
Kui aga saagikaod – reaalselt kuni paarkümmend protsenti – siiski esinevad, siis on neid võimalik kompenseerida. Kahju saanud põllumehel tuleb pöörduda kohaliku maakonna keskkonnateenistusse. Sealt saab vajaliku informatsiooni, kuidas hüvitist taotleda.



Loodusajakiri
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet