2/2012



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

loodusesõbrake
Katse jalgrattal –Doppleri efekt

Füüsika katses — Doppleri efekt. Lainepikkuse muutus on võrdeline laineallika kiirusega vaatleja suhtes.

Mida tähendavad sõnad kevad, päike ja jalgratas? Ilmselt seda, et ees ootab üks jalgrattaretk. Tuul vihiseb kõrvus, mööda tuiskavad kilomeetripostid, maad ja metsad. Sõitmise ajal peaks rohkem teed jälgima ja ohutult liiklema. Siiski, katsetada on samuti võimalik!

Kas keegi on kuulnud Doppleri efektist?
Austrialane Christian Doppler kirjeldas kaasaegses füüsikas hästituntud nähtust aastal 1842 kui olukorda, kus vaatleja suunas liikuva heliallika poolt kiiratud lained surutakse justkui „kokku” ja paigalseisva kuulaja arvates läheneva heli sagedus tõuseb.
Seevastu vaatlejast eemaldudes asuvad laineharjad üksteisest kaugemal ja sagedus näib langevat.
Kui proovida veel lihtsamalt selgitada, siis kuuleme mootorratta või auto põrinat või pininat kõrgema helina, kui see meile läheneb. Kui siis masin meist möödub, muutub helikõrgus järsult madalamaks porinaks.
Kõige-kõige-kõige lihtsamalt seletades tähendab see, et algul kuuleme pinn-pinn-pinn ja siis äkki viuhpõrrr- porrr-porr-porr ning porine mootorrattur kaob vaateväljalt.

Aga kuidas meie saaksime jalgrattaretkel Doppleri efekti proovida? Selleks võtame vile, kõige tavalisema vile, millesse puhudes kostab ainult üks põhisagedus. Harjutame natuke aega vilistamist. Tähtis on ka see, et vilistades jäävad meie käed ikka ratta juhtimise tarbeks.

Niisiis, valmistame katsepolügooni ette.
Selleks on vaja umbes 40–70 meetri pikkust teelõiku, kus autod ei sõida.
Võtame hea, kiire ratta.
Vaatleja seisab ja ootab.
Rattur hakkab eemalt sõitma, kogub kiirust ja puhub katkematult vilet.
Vaatleja kuuleb heli. Kui ei, siis tuleks leida vaiksem koht. Sellel hetkel, kui rattur sõidab vaat leja lähedalt mööda, peaks seisvale katsetajale tunduma, et vile kõrgus muutus järsult madalamaks.
Sellega on katse sooritatud. Soovi korral vahetavad vaatleja ja ratturomavahel kohad ja proovivad uuesti Doppleri efekti tunnetada.

Ahjaa, kaasaegses füüsikas on Doppleri efektil väga tähtis koht! Selle abil saab määrata raketi või mistahes liikuva keha asukohta ja kiirust, kui kiiratav sagedus on teada. Ja mis kõige tähtsam, selle efekti abil avastati eelmise sajandi algupoole, et kosmos paisub ja kõik galaktikad ja tähed ja muu lendab igas suunas laiali!
Sest valgus on ka lainetus ja kui on teada mingi kindla valguse spektriosa sagedus, saab leida kiiruse, millega see objekt meist kaugeneb. Näiteks väga kaugete ja ülikiirelt eemalduvate galaktikate sinine valgus on meieni jõudnud üliväga-tumepunasena ehk siis infrapunase kiirgusena.

Igatahes vilistage ja sõitke rattaga, ärge ainult vilet alla neelake!

Kui ikka aru ei saanud … Kui näiteks sireen huilgab helikõrgusel 1000 Hz, siis kuulen seda kõrgema helinana, kui heliallikas mulle teatud kiirusel ligineb. Ehk siis kuulen seda umbes 1050 Hz kõrguse huilgena! Kui sireen kaugeneb, kuulen vastupidi, madalamaks jäävat heli, mis vastab näiteks 950 hertsile.
1000 Hz ehk on stabiilne ainult sireenipuhuja enda jaoks.





Aare Baumer
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet