2/2012



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Reisikiri
Maailm klaasi taga

Teravad hambapiigid huule peal, ujub mööda hallhai, siis lehvib sinakast hämust välja paarimeetrine rai ja libistab oma valget kõhualust mitu meetrit mööda akvaariumiklaasi sisepinda. Vähemalt kümnekilosed karmiilmelised kiviahvenad ujuvad sihiteadlikult haide pea kohal ja ei lase ennast segada ka hiigelsuurest rohekilpkonnast, kes kaela pikalt ette sirutades loibadega sõudes üles ja alla liigub. Selline on tavaline hommikupoolik Suulumaa kuningate järgi nime saanud uShaka meremaailmas, ühes Aafrika kuulsaimas akvaariumikeskuses.

Akvaariumisse meelt lahutama
Lõuna-Aafrika Vabariigi India ookeani äärse ranniku tähtsaim sadamalinn on Durban. Durbani süda on nn Kuldne miil, supelrand ja puhkepiirkond, mis veel mõnikümmend aastat tagasi oli territoorium, kuhu mustanahaline inimene ei tohtinud siseneda, kui ta polnud sinna teenindajana tööle palgatud. Plaažide elu pole aga selle loo teema, kuigi ka see on vist tänapäeval hõivanud ühe sektori üldisemast mereelust.

Kuldse miili veerde rajati juba 1957. aastal okeanograafi a instituut, mis omakorda asutas paar aastat hiljem esimese rahvale avatud akvaariumi. Viimasest ongi välja kasvanud uShaka Sea World. 2004. aastal avatud uShaka on moodne lõbustuskeskus, mis pakub muu hulgas delfi initsirkust, näitab pingviine ja isegi Põhja-Ameerika lõgismadusid, et külastajatele suuremat põnevust pakkuda. Durbani akvaariumi südameks on siiski aga hiiglaslik, mitmeosaline akvaarium, mille kõige suuremas tangis ujuvad ringi haid ja raid. Akvaariumi väärtust kasvatab tõsiasi, et meelelahutuslikuna mõjuva veekeskuse taga on endiselt okeanograafi d ja ookeani kaitsega seotud organisatsioonid. Tänase maailma paari-kolmesaja suurima akvaariumi hulka on hakanud viimastel aegadel siginema üha rohkem selliseid, mille peamine siht on kõige puhtam meelelahustuslik silmailu pakkumine. Näiteks on hiigelakvaariumid ilmunud võimsatesse kaubanduskeskustesse (Dubais), kus need täidavad eelkõige publikumagneti rolli. Küllap on akvaariumite rajamine trendikas, tasub end ära ja seepärast tuleb neid ka aina juurde. Akvaariumid mere kaitsel Ülemaailmsel „akvaariumielul” hoiab silma peal rahvusvaheline Marine Aquarium Council (Mereakvaariumite nõukogu). Selle organisatsiooni peamine siht on akvaariumitööstuse ja mereelustiku kaitse tasakaalustamine. Kaitsealuste ja väljasuremisohus olevate mereelanike akvaariumitesse toomine ei saa lähtuda üksnes ärihuvidest. Igal konkreetsel juhul peavad eksperdid otsustama, millistel tingimustel ja millistesse oludesse võib ühte või teist merelooma paigutada. Näiteks on viimastel aastatel väga vastandlikult suhtutud vaalhaide toomisele hiigelakvaariumitesse. Need rahulikud gigandid meelitavad tohutul hulgal rahvast kokku, samas on mitmed loomad pärast mõneaastast akvaariumielu surnud ilma nähtava põhjuseta. Võib-olla ei sobi elu vangistuses neile samamoodi nagu näiteks kurikuulsatele mõrtsukhaidele. Suur osa mereakvaariumitest on rajatud eelkõige selle mere tutvustamiseks, mille kaldal akvaarium asub. Kodumere akvaariumid on näiteks soomlastel Helsingis ja leedukatel Klaipedas. Ka Durbani akvaarium on eelkõige kodumere ehk India ookeani akvaarium, mis tutvustab kümneid ja sadu maailmamere selle kandi asukaid ja pöörab väga suurt tähelepanu mere kaitsele. Õigupoolest ajendaski mind seda väikest tutvustust kirjutama tõsiasi, et nimekad maailma akvaariumid on ka olulised merekaitse keskused. California rannikul asuv Monterey akvaarium, mis on teinud väga palju näiteks merisaarma kaitseks, on üks suurepärane näide. Durbani akvaariumi oluliseks kodumerest pärit tõmbenumbriks on haid ja raid, kes on seal päris suurte mõõtmetega ja seeläbi ka põnevad vaadata. Kõikide infotahvlite läbiv teema on aga tõsiasi, et need inimese jaoks hirmutava kuulsusega mereelukad pole mitte ähvarduseks inimesele, vaid vajavad hoopis kiiremas korras kaitset inimese eest. Õigupoolest on viimased kümmekond aastat paljude looduskaitseorganisatsioonide ja isegi riikide ning riikide ühenduste eestvõttel võideldud haide õiguste eest. Nn haiõiguslased rõhutavad, et haide hammaste vahel hukkub igal aastal käputäis inimesi, inimeste käe läbi leiab oma otsa aga kümneid ja sadu miljoneid haisid. Enamasti püütakse mitmesajakilone kala kinni üksnes selleks, et tema seljauim maha raiuda – haiuimesupp on teatavasti erakordne idamaine delikatess, mille taldrikutäie eest tuleb lauale panna rohkem kui 50 eurot. Euroopa Liidus on haipüük uimede saamiseks 2003. aastast keelatud, Euroopa päritolu kalalaevad aga jätkavad massilist haipüüki mujal maailmas. Nõnda ongi juba pea pooled hailiigid ohustatud loomade nimekirjas ja see nimekiri pikeneb. Mereakvaariumis, kus peetakse suuri haisid, saab külastaja ohutult, kuid siiski n-ö silmast silma haidega kohtuda. Enamik meist vaatab, ma kardan küll, teatava erutava kõhedusega hallhai puseriti hambaid, kuid kindlasti leidub ka neid, kes lihtsalt imetlevad nende täiuslike ookeaniasukate graatsiat. Kuid mine tea, ehk vaatab mõni akvaariumiklaasi taga seisev hommikumaalane, hoolimata pikaajalisest merelooduse kaitse propagandast, siiamaani eelkõige möödaujuva hai seljauime ja mõtleb keelt limpsates, mitu portsu suppi sellest saaks.



Indrek Rohtmets
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet