3/2012



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Unikaalsed käsijalgsed Eestis

Paljude miljonite aastate jooksul vana-aegkonna kambriumi ajastust silurini oli Baltika paleokontinent koos oma ääremerede ja lahtedega teistest kontinentidest ja madalmeredest eraldatud ulatuslike ookeanidega. Selle kontinendi madalmerede elustiku evolutsioon toimus omasoodu ja oli suhteliselt vähe mõjutatud teiste merede elustikust. Neis leidunud käsijalgsete ehk brahhiopoodide hulgas eksisteeris palju liike, mis ei esinenud kusagil mujal maailmas.

Eesti settekivimeis esinevat brahhiopoodide rikkust ja liigilist mitmekesisust iseloomustab seni teadaolevate liikide arv, mis ulatub üle 400. Seejuures üle 300 liigi on esmakordselt kirjeldatud ja „ristitud”Eesti aluspõhja kivimites esinevate brahhiopoodide põhjal. Nende liikide tüüpeksemplarid on nagu etalonid uute leidude määramisel ja võrdlemisel. Kõik tüüpeksemplarid koos liigi kirjelduse aluseks oleva täiendava materjaliga on hoiul Eesti erinevates muuseumides, kus peab olema tagatud nende rahvusvahelistele nõuetele vastav hoiustamine ja ka kasutamine võrdlusmaterjalina uutes uuringutes ning uute fossiilileidude määramisel.

Kõik hoiustatavad eksemplarid ehk museaalid saavad neile ainuomase numbri. Selle või liigi nime järgi on Unikaalsed käsijalgsed Eestis Linda Hints Gennadi Baranovi fotod Paljude miljonite aastate jooksul vana-aegkonna kambriumi ajastust silurini oli Baltika paleokontinent koos oma ääremerede ja lahtedega teistest kontinentidest ja madalmeredest eraldatud ulatuslike ookeanidega. Selle kontinendi madalmerede elustiku evolutsioon toimus omasoodu ja oli suhteliselt vähe mõjutatud teiste merede elustikust. Neis leidunud käsijalgsete ehk brahhiopoodide hulgas eksisteeris palju liike, mis ei esinenud kusagil mujal maailmas. neid võimalik leida erinevatest andmebaasidest (vt. http://www.teaduskogud. org/ või http://sarv.gi.ee/).
Peale muuseumides hoiul olevate brahhiopoodide kollektsioonide on nende väärtustamine leidnud kajastamist ka Eesti looduskaitseseaduses ja sellega seotud haruldaste või ohustatud kivististe kaitset puudutavas määruses 2004. aastast. Haruldaste kivististe I kaitsekategooria objektide nimekirjas on praegu kaks liiki: Dicoelosia anticipata Wright ja Costistriclandia lirata (J. de C. Sowrby).
Esimese liigi levik on teada ainult Eesti ülem-ordoviitsiumist ja selle esmakirjeldaja 1968. aastal oli Anthony David Wright Suurbritanniast. Briti paleontoloog revideeris ja uuris kõiki perekond Dicoelosia liike nii Eestist, Skandinaaviast, Briti saartelt ja Põhja- Ameerikast ning ta külastas Eestit ja sai uurimiseks kaasa meie eksemplare, mis on nüüd tagastatud ja hoiul TÜ geoloogia muuseumis. Teine, siluri kihtidest pärit liik on maailmas aga küllalt laialt levinud ja peale Eesti näiteks hästi tuntud Gotlandi saarelt.
Kahjuks on need kaks kaitsealust brahhiopoodi mõneti juhuslikult valitud ning loodetavasti uus ettevalmistamisel olev looduskaitseseaduse redaktsioon täpsustab kivististe kaitse küsimust ja ka kivististe kogumise ja Eestist väljaviimise tingimusi.
Praegu kehtiva looduskaitseseaduse järgi kuuluvad II kaitsekategooriasse kõik olulisemad fossiilide rühmad, sealhulgas ka brahhiopoodid. See tähendab, et vastavalt seadusele võib kivistise tervikeksemplari riigist välja viia ainult teadusuuringu otstarbel keskkonnaministri loa alusel. Brahhiopoodide puhul on vahel aga uurijale hoopis olulisem mitte tervikeksemplar, vaid koja poolmed, kus on säilinud liigi määramiseks olulised siseehituse tunnused. Eestis arenev geoturism ja välisturistide huvi Eesti kivististe vastu paneb giididele kohustuse tundma õppida nii külastatavate objektide fossiile kui ka kohustuse tutvustada külalistele vastavat seadusandlust.

Millised Eesti paes esinevad brahhiopoodid on kõige unikaalsemad?
Endeemsed liigid on meie fossiilsete brahhiopoodide hulgas kindlasti kõige erilisemad. Mõned neist, nagu varaordoviitsiumis esinevate perekondade Angusticardinia ja Plectella liigid on harvaesinevad.
Mõned teised endeemsed liigid on aga küllaltki sagedased. Viimaste hulka kuuluvad ka Põhja-Eesti lubjakivides ja põlevkivis esinevad ülemsugukonda Clitambonitoidea kuuluvad liigid perekondadest Clitambonites, Vellamo ja Estlandia.

Endeemseid liike on ka teiste ülemsugukondade hulgas ja nendest võib aimu saada brahhiopoodide perekonnanimede järgi, näiteks Tallinnites, Harjumena, Ingria ja teised.



Linda Hints
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet