4/2012



Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Lugu konnakotka pojast, kes jäi kaamera ees haigeks

Kui kaameravaatajad tänavu heinakuu algul märkasid, et väike-konnakotkaste paari Tuuli ja Remo poeg Stephi hingab kehvasti, oli jäänud rõngastamiseni üksnes nädal aega. Pesast hakkas vaiksetel õhtutel kostuma vilisevat häält. Osad kaameravaatajad nõudsid kohest sekkumist ravi näol.

Kui looduskalendri huvilised väike-konnakotkaste pesakaamerast märkasid Stephi kehva hingamist, oli suve algus ja poeg alles väike. Pesast kostis imelikku vilisevat häält ning mõned foorumi liikmed arvasid algul, et putukas on mikrofoni roninud. Ent peagi sai selgeks, et tegu on siiski hingamishäirega, mis näis aina süvenevat. Oma arvamustest andsid vaatajad teada nii foorumis, meili teel kui ka telefonitsi. Juhtuski nii, et järjest tugevamaks muutuv vilistav hääl tekitas tundeid nii siin kui sealpool Atlandi ookeani.

Kotkamehena püüdsin nii foorumis kui looduskalendris selgitada, mis funktsioon on vaatlejatel (sealhulgas kaamera meeskonnal): me peame vältima looduslikku protsessi sekkumist, kuna hingamishäire pole tõenäoliselt otseselt inimtekkeline. Ent muretsemine kasvas: kirjutati isegi seda, et rõngastaja kaabu (mis kotkapojale rahustuseks peale pandi pesa juures käies) oli kindlasti ebahügieeniliselt must ja higine ning see võis põhjustada hingamishäire süvenemist kotkapojal. Nõuti isegi, et me ehitaks pesa kohale varikatuse pidevate vihmade vastu. Küsiti veel, et äkki saaks aidata operatiivsemalt? Peamiselt olid seda laadi soovitajad Ameerikast, mõni üksik Euroopast. Tore muidugi, kui inimesed hoolivalt suhtuvad ja seda ka välja näitavad, aga piilukaamerate eesmärk oli ju teine – jälgida pesas toimuvat kõrvalt ja pesaomanikele märkamatult. Kuidas kõik algas Kümme aastat tagasi unistasime kotkaste elu vahetust jälgimisest, et mõista seda, mis toimub mõne aktiivse kuu jooksul ühes pesas ja saada selgust, mida selle hoidmiseks tegema peaks ehk kuidas parandada kaitsemeetmeid. Tollal oli võimalik käia vaid päevade kaupa varjendis istumas ja seda sai ka tehtud. Kahjuks pole võimalik sinna minna nii, et kotkas ei märka. Kuigi lind ei saanud ilmselt aru, et varjes istub inimene, oli ta selgelt häiritud. Tehnika arenedes ning mõnede asjaolude kokkulangemisel õnnestus meil alustada uut piilumisajastut – veebikaamera vahendusel. Jää ja lumi: valge kaamera ja läikiv paneel Kui kaamerasüsteem paigaldada pesa juurde õigeaegselt ja see ka hästi kestab, siis mingit lisahäiringut pesa omanikele ei kaasne. Tõenäoliselt võiks kaamera kasvõi valget värvi olla, sest pesaomaniku saabudes on veel lund metsas, üks mütsakas ei taha ainult ära sulada. Sama kehtib päikesepaneelide kohta, sest need meenutavad jääd, mis ei taha ära sulada seal kuskil puu otsas. Soojade aegade tulekuks on kotkad selle nüansiga täiesti harjunud. Ja meie võime linde häirimata nende tegevust mitme kuu jooksul sekkumata jälgida. Kaamera lood on looduse lood On väga tore, kui pesas pojad õigeaegselt lennuvõimestuvad ja on terved. Seni on läinud meil enamasti (sellest ajast, kui kaamera on üldse avalikuks tehtud) nagu heas muinasjutus. Kenasti läks aastal 2009, kui väikekonnakotka poeg lendas pesast välja, aga hiljem sattus siiski inimese hoole alla ja vajas ravi. Merikotkaste Linda ja Sulevi pesast arvati ka, et poeg kukkus välja ja paluti vaatama minna, aga meil polnud võimalust ega tahtmistki seda teha ja paari päeva pärast oli poeg ise pessa tagasi lennanud. Aga tegelik elu on looduses suhteliselt karm. Ellu jäävad üksnes need, kes on tugevamad, kavalamad või enamkohastunud. Ja sinna vahele segada sobib vaid üksikutel juhtudel, näiteks kui isendite arv populatsioonis on langenud alla kriitilise piiri ja iga üksik isend võib saada kaalukeeleks liigi püsimisel. Taustaks teame, et väike-konnakotkas on Eestis üsna heas seisus ja tema puhul kunstlikult pesitsusedukust tõsta pole mõistlik. Pigem võib sekkumisega tekitada probleeme looduslikule populatsioonile, kui looduslikule valikule vahele segame. Tuleks meenutada koolis õpitut – evolutsioon on kujundanud liike kümnete miljonite aastate jooksul ja tulemuseks on parim võimalik omaduste kombinatsioon selles keskkonnas. Ravimisest hoidumine hoiab linnu tervist Teine aspekt, mis hoiab eemale sekkumast on tõsiasi, et üle 90% tervisehädadest paranevad ise organismi vastumõju tõttu. Kui iga tervisehäda ravima kiirustame, siis varsti organism ei saagi enam hakkama, sest tervenejate osakaal liigisiseselt väheneb ja ravi kallineb, lisaks kandub niisugune probleem võimendatult ka järgmistesse põlvkondadesse. Kolmas sekkumisega soetud vastuolu tekib sellega, et kui me ei näe looduslikku pesitsemise protsessi, siis pole meil ka infot, mille põhjal parandada liigi kaitsemeetmeid. Ent põhjendatud kaitsemeetmete kujunemisele kaasa aitamine oli üks kaamerate ülesseadmise eemärke! Iga sekkumine tähendab ka pesitsejate vanalindude häirimist ja see omakorda võib viia pesapaiga hülgamiseni. Teisalt, sekkumine pesitsuse normaalsesse käiku nõuab spetsiaalset luba keskkonnaametilt. Kui isegi kotkapoeg kunstlikult üles kasvatada, siis tema hakkamasaamine looduses on ikka suure küsimärgiga. Seega tundub, et abistamistuhinas võime tekitada hoopis kahju, kuigi abistamine on iseenesest igati humaanne tegu või mõte.

Mis sai kotkapojast?
Stephi jäi niisiis iseenda hooleks. Foorumis kirjutas aidata soovijatele Madis Leivits selgitusi ka veterinaari pilgu läbi – ta arvas, et kotkapoja haigus võis olla põhjustatud aspergillioosist ehk hallitusseentest tingitud haigusest. Lisaks ütles ta, et Eestis pole häid tingimusi röövlindude üles kasvatamiseks inimese hoole all. Ja et parem on ikka jätta Stephi oma vanemate hoolitseda. Siiski, vaatamata sellele, et püüame kotkameestena olla sekkumisele vastu, oleme ka ise mõnikord toimetanud pisut vastuoluliselt, näiteks pärast rõngastamist must-toonekure pessa kalu jättes. Ju me vist kuulume ka pisut kaasaegsete inimeste hulka!



Urmas Sellis
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?