„Kust te need leidsite?” imestab Ted Walter, kui Eesti filmimehed näidatavad talle arhiivikaadreid üle Atlandi purjetanud isa Ahto Valterist. „Isa näeb välja nagu teismeline. Kui ta poleks olnud purjetaja, oleks ta olnud ehk mägironija. Tema tee oli elada seiklusrikast elu.”

Tänavu möödub Eesti esimese ümber maailma purjetaja sünnist 100 aastat. Poeg Ted asus temaga koos teele 1,5aastaselt. 2014. aastaks valmib Ahto Valterist dokumentaalfilm (treilerit saab näha www. ahtofilm.ee), kus Kariibi mere ääres elav poeg Ted meenutab suhteid isaga. Mälestuskildudele lisaks kasutatakse Ahto päevikumaterjale, arhiivikaadreid, fotosid.
Kuigi omal ajal jõudsid Eesti meeste põuetaskusse koguni suitsud nimega „Ahto”, oli ta USAs kuulsam kangelane kui Eestis. „See oli aeg, kui piiridelaiendajad olid hinnas, kuulsuse saavutasid need, kes vallutasid midagi vallutamatut. Charles Lindbergh, Amelia Earhart …,” sõnab reþissöör Jaanis Valk. „30. aastail seal meie riigist palju laiemalt ei teatud. Isegi ajalehed kirjutasid alul, et Ahto Valter on hoopis soomlane. Ahto viis Eesti nime rahva suhu,” ütleb Aarne Vaik Käsmu meremuuseumist. Tema sõnul küsis legendi järgi Hemingway kunagi Ahto käest, palju teid eestlasi siis on. Ahto ütles ausalt, et miljon. „Selle peale kostnud Hemingway, et siis ma olen kõiki näinud, sest igas sadamas on mõni eestlane.” Valgu sõnul ei teata tänapäeva Eestis enam Ahtot kui esimest ümber maakera purjetajat. „Ta otsustas 1940. aasta mais tagasi mitte tulla, sest oli kindel, et lõpetab kuskil mujal kui Eestimaa pinnal.” Seetõttu vaikiti ta sõjajärgsetel aastakümnetel kodumaal maha. „Filmi reþissöörina ei taha ma ainult avada ühe inimese elulugu, vaid ka tunnetada maailmavallutuse ja unistuste poole püüdlemise rasket rada. Siit põhjarannikult on kasvanud suur ja tugev natuur, kes juba lapsest peale võttis pähe ühe idee ja tegi kogu oma elu rasket tööd selle ellu viimiseks.”