6/2012



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

loodusesõbrake
Külmkuum – kuidas me soojust tunneme

Kuidas eristada sumeda juuliöö otse käega katsutavat sooja õhku paksust kampsunist läbipuhuvast külmast talvetuulest?
Eks ikka põskedega, kätega, kogu nahaga!

Ja nahka meil on. See katab kõik kondised kohad ja pehmed kohad ja üleüldse kogu keha. Mõnes kohas on nahka just nagu venitatud ja kusagil jääb see lotti ka.
Aga külmade saabumisega tekkis mul üks mõte viia oma nahas olevaid sooja-külma vastuvõtjaid katsega piirini, millest üle astudes on ees üksnes suur teadmatus.
Katse ise on äärmiselt lihtne – tuleb kasutada erineva temperatuuriga vett ja käsi.
Ehk siis asume kohe tööks ettevalmistusi tegema! Selle katse tegemiseks on vaja 1–2 liitrit sooja ehk kuuma vett, 1–2 liitrit jääkülma vett ja 1–2 liitrit keskmise temperatuuriga vett. Veel on vaja kolm kaussi või muud suuremat anumat, kuhu käsi sisse mahuks. Kuumutame ühe osa vett nii kõrge temperatuurini, kui käed vähegi välja kannatavad, ja teise osa vett jahutame lume või jääga nii külmaks kui vähegi saab.
Valame nüüd kuuma vee vasakusse, külma vee paremasse ning leige vee keskmisse kaussi.
Järgmiseks katsume meeles pidada järjekorda: asetame vasaku käe vasakusse ja parema käe paremasse anumasse ja ootame natuke aega, näiteks minuti või kaks. Kui mõned minutid on möödas, asetame mõlemad käed kiiresti leigesse vette. Ohhooo, mis tunne see nüüd on?
Käed, täpsemini nahas olevad retseptorid, annavad meile teada, et keskmises kausis on vesi korraga nii külm kui soe! Et nii ju kindlasti olla ei saa, peab midagi imelikku meie kätega olema juhtunud.
Seletus on väga lihtne: juba paari minuti jooksul harjuvad käte nahas olevad retseptorid väliskeskkonna ehk siis vee temperatuuriga. Nende jaoks ja ka meie aju jaoks on oluline ainult temperatuuri kiire muutuse märkamine, mitte aga temperatuur kui selline. Muutusele tulebki kiirelt reageerida, et keha kas jahutada veresoonte laiendamisega või siis hoopis veresooni kokku tõmmata, et mitte kaotada soojust. Nii siis juhtubki, et üks käsi tunneb, justkui oleks vesi muutunud külmemaks, ja teine märkab hoopis soojenemist. Kokku annavad mõlemate käte sensorid üksteisele vastukäivaid andmeid, mida omakorda teeb segasemaks silmade läbi saadav informatsioon ühest kausist.
Head katsetamist ja häid jõule!



Aare Baumer
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet