1/2003



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
VÕITLUSVÕIMELINE PIIM

Esimestel päevadel pärast sünnitust eritub kõikidel imetajatel oma järglaste toitmiseks mitmes mõttes eriline piim – ternespiim. Viimasel aastakümnel on ternespiimale pööratud suurt tähelepanu seoses selles leiduvate bioaktiivsete ühendite rohkusega. Ternespiima koostisosade lisamisega tavalisele joogipiimale saavutatakse lausa uus toode – funktsionaalse ehk funktoidu hulka kuuluv hüperimmuniseeritud piim. Selgituseks olgu lisatud, et funktoiduks loetakse sellist toitu, millel on tõestatult soodne mõju inimese tervisele.

Ternespiim aitab kohaneda. Et inimesed joovad kõige rohkem lehmapiima, siis teemegi tutvust lehmade ternespiimaga. Ka ternespiima kohta kehtib vanasõna – heal lapsel mitu nime. Nii kutsutakse seda vedelikku veel kolostrumiks, terneks ja säärpiimaks.
Tavalisest lehmapiimast erineb ternespiim üsna oluliselt. See omapärane piim moodustub poegimisjärgselt lehma udaras ja aitab vastsündinul edukalt kohaneda välismaailmaga. Esmane imemisrefleks kujuneb vasikal välja kuni tunni vältel pärast sündimist. Ternespiimas leiduvad kaitsevalgud – immunoglobuliinid – imenduvad noorlooma seedekulglast nii, et nende bioloogi- line aktiivsus säilib. Viimane tõsiasi kaitseb vasikat nii viirus- kui ka bakternakkuste eest. Samuti aktiveerib esmakordadel udarast imetud vedelik ka seedekulgla talitlust, soodustades lootelise arengu vältel sinna kogunenud lootepigi eemaldumist. Mida vanemaks vasikas saab, seda vähem tungib aktiivseid kaitsevalke seedekulglast verre. Analoogsed muutused toimuvad kolostrumi biokeemilises koostises.
Kõige väärtuslikum ongi esmaselt erituv kolostrum, iga järgneva korraga muutub see aina lahjemaks. Ternespiima koostis sõltub nii lehma söödaratsioonist, kinnisperioodi pikkusest kui ka kolostrumi erituskorra arvust. Alates viiendast poegimisjärgsest päevast hakkab ternespiimas immuunglobuliinide sisaldus oluliselt langema, sest vasikas ei suuda neid tõhusalt omastada. Värvuselt on kolostrum kollakas või pruunikas, omapärase lõhnaga, nõrgalt happelise reaktsiooniga, kallamisel isegi kergelt veniv vedelik. Välimuse poolest seda joogipoolist küll isuäratavaks lugeda ei saa.

Rikkalik koostis. Välimusest palju olulisem on ternespiima rikkalik biokeemiline koostis, mis sisaldab pea veerand tuhat erinevat komponenti. Kuivainesisalduse poolest ületab ternespiim tavalist joogipiima rohkem kui kahekordselt. Eriti tuleb rõhutada loo peategelase kõrget valgusisaldust. Nii on ternespiimas valke pea neli korda rohkem võrreldes tavalise joogipiimaga. Üks valgurohkuse allikas tuleneb immunoglobuliinide ehk kaitsevalkude rohkusest. Seevastu süsivesikuid on kolostrumis joogipiimast kasinamalt. Nii on ternespiimas piimasuhkrut pea poole vähem kui tavalises lehmapiimas.
Samas on joogil kõrge energeetiline väärtus. Viimane tuleneb temas leiduvatest rasvadest. Pärast sünnitust erituv esmane piim on ligikaudu kaks korda rasvasem võrreldes normaalpiimaga. Rasvarikkusega kaetakse vastsündinu esmased energeetilised vajadused. Koos rasvadega on kolostrumis märkimisväärselt ka vitamiini A, mille sisaldus võib küündida kuni 3000 mikrogrammini liitris, mis on kümme korda enam tavapiimast. Täiskasvanu vitamiin A ööpäevane vajadus on kolm korda väiksem võrreldes ternega.
Nii rasvad kui ka vitamiin A hoolitsevadki peaosas ternespiima kollaka jume eest. Kui tavalises piimas esinevad piimarasvad vedelikus leiduvate rasvakerakestena, siis kolostrumis on rikkalikult hoopis rasvakerakestega täidetud rakke. Võrreldes tavalise joogipiimaga on kolostrumis rohkem ka ensüüme, hormoone ja mitmeid kasvufaktoreid. Suurem soolade sisaldus annab kolostrumile ka tuntavalt soolaka maitse. Tõsi, need muutused kaovad suhteliselt kiiresti, sest juba nädal pärast poegimist hakkab udarast erituv piim näitajatelt sarnanema tavalise joogipiimaga.

Väärt kraam. Ehkki ternespiimast piimatooteid ei valmistata, on tegemist väärtusliku toiduainega. Tõsi, otseselt selle vedeliku joomine nõuab teatud eneseületust, kuid inimesele on see mitmes mõttes väärtuslik kraam. Tarbimise kõrvalnähtudest võiks mainida vaid seda, et tundliku seedimisega isikutel võib naturaalse kolostrumi tarvitamine põhjustada kõhulahtisust. Põhjus on rohkes magneesiumioonide sisalduses. Samas aitab just see biokeemiline eripära kaasa lootepigi eemaldumisele soolestikust.
Meie esivanemad majandasid säästlikult, ja nii kasutati ternespiima näiteks kohupiima valmistamiseks. Et kolostrum kalgendub kuumuse mõjul kergesti ja on väga valgurikas, siis õnnestus kohupiimategu hästi. Vaid bioaktiivsete ühendite loomulik kaitsevõime hävis kuumtöötlemisel. Eriti levinud olid säärpiimast toidud setude hulgas. Kauss ternespiimaga pandi kuuma ahju, kus see varsti kalgendus puderjaks massiks. Ka pliinide valmistamiseks kasutati ternespiima.

Kolostrumi ravijõud. Raviks on eri kultuuride rahvameditsiinis ternespiima juba ammu kasutatud. Nüüdisaegsete analüüsimeetoditega on enamus kolostrumi tervendavatest koostisosadest ka tuvastatud. Kolostrumi meditsiiniliste heategude loetelu kujuneb aukartustäratavaks. Ternespiima komponendid tugevdavad mitmekülgselt immuunsüsteemi, aitavad edukalt võidelda erinevate nakkushaigustega, kiirendavad erinevate vigastuste ja haavade paranemist, pidurdavad vananemist, soodustavad lihaskoe arengut ja organismi varurasvade kasutamist; stimuleerivad siseelundite talitlust; reguleerivad veres kolesterooli ja glükoosi sisaldust, hüpertoonia esinemisel langetavad vererõhku jne.

Looduse looming jagatakse koostisosadeks. Et ternespiim kui jook on paljudele inimestele vastuvõetamatu, siis eraldatakse vedelikust soodsa toimega komponendid ja nendest tehakse erinevaid preparaate. Nii leiame tervisetoodete nimekirjast ternespiima pulbreid, kapsleid ja tablette. Ka funktsionaalse toidu tootjad on avastanud ternespiima hüved.
Lisades kolostrumi üksikuid osiseid tavalisele piimale, saadakse organismi immuunsust tugevdav joogipoolis. Põhjus on selles, et ternespiimas on immuunglobuliinide hulk võrreldes tavalise joogipiimaga ligikaudu 70 korda suurem. Kerkib küsimus, kas vasikale mõeldud kaitsevalgud inimesele sobivad? Uuringutega on näidatud, et teatud mõju inimese immuunsüsteemi ergutamisel neil on. Sellega on täidetud ka funktoidule esitatud kaks nõuet. Toode peab soodsalt mõjuma organismi tervisele ning olema loodusliku päritoluga.

Uus kasutusvaldkond – ilutööstus. Suhteliselt hiljuti hakati ternespiima kui lisandit kasutama ka kosmeetikatoodetes. Hetkel on kõige tuntumad kolostrumilisandiga nahahooldusvahendid – kreemid ja geelid, mis kiirendavad nahahaavade paranemist, kasvufaktoriga rikastatud tooted soodustavad naharakkude jagunemist, pidurdavad naha vananemisprotsesse ja aitavad vabaneda tselluliidist.
Ternespiima komponente võime leida ka teatud shampoonidest, kus nende ülesandeks on juuste kasvu ergutamine. Seevastu suu hügieenivahendites aitavad kolostrumilisandid lihtsalt loomulikel kaitsesüsteemidel paremini maksvusele pääseda. Et ternespiima komponentide eraldamine nõuab eritehnoloogiat ja toorainevarud on teatud mõttes piiratud, siis on sellised tooted ka mõneti kallimad.



Urmas Kokassaar on bioloog, Tartu Ülikooli teadlane
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet