2/2003



Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
VÕRTSJÄRV MUUTUB AJAS

Suislepa veski on vanimaid Hollandi tüüpi veskeid Eestis
Eestis on iga tuhande elaniku kohta umbes üks saar ja üks järv. Võrtsjärv on meie järvedest kesksem. See on kui pahupidi saar keset Eestit ning kujundab nii meie maastikku kui inimest. Siiani ei oska keegi ennustada, mida Võrtsjärv järgmisena ette võtab.

Pigem tajutav kui nähtav. Võrtsjärv pole küll suures osas kuigi hästi nähtav, ent tajutav ometi. Järve pindala on sama suur kui Muhu ja Vormsi saared kokku. Ent ometi on see 270 ruutkilomeetri suurune veelahmakas sulgunud endasse justkui maa ja mere tagune Ruhnu. Nii nagu kihutatakse läbi Muhu, et jõuda Saaremaa kuulsatesse paikadesse, nõnda sõidab enamik inimesi Võrtsjärvest mööda, seda vaevalt et märgateski.

Tamme paljand on üks Võrtsjärve loodusimesid
Siiski on Võrtsjärve ääres elatud juba kiviajal. Ning see järv pole hoopiski muutumatu. Selle maht on sama suur kui kõigi teiste Eesti järvede veehulk kokku – kui Peipsi välja arvata. Läbi järve voolav Emajõgi, alul Väike, pärast Suur on järve idaosasse uuristanud justkui omamoodi järvealuse jõesängi. Siin ongi järv kõige sügavam, kuus meetrit. Sapi süvikus Petseri all. Just nimelt Petseri, sest sellenimeline on talu, mille ümber koondus Eesti järveuurijate keskus limnoloogiajaam.
Võrtsjärves on üsna vähe saari, ja needki on kokku hoidunud järve lõunasoppi. Saarte arv oleneb ka järve veetasemest, mis kipub olema üsnagi kõikuv. Arvatakse, et selle 12 000 aastaga, mille jooksul järve põhjaosas vesi võimutsenud, on see võimalikud saared lihtsalt laiali kandnud. See-eest leidub järves hulgaliselt madalikke ehk varesid.
Võrtsjärv muutub veel nüüdki. Igal kevadel läheb Suur- Emajõgi omadega sassi ja hakkab voolama tagurpidi, Peipsi poolt Võrtsjärve. Nõnda võib järve veetase tõusta meetri jao. Suvel jälle kipub järv kokku kuivama. Suurim veetaseme erinevus on olnud 3,3 meetrit.
Tagatipuks kerkib maa Võrtsjärvest loodes nüüdki, kagus aga vajub. See maakoore nihkumine on mälestus 11 000 aasta tagusest jääajast. Tulemuseks on, et järv valgub lõunapoolsetele madalatele aladele ning sealsed kaldad soostuvad.
Järvekaldaid kujundavad ka valitsevad läänetuuled. Seda võib rattaretkeline oma silmaga selgesti näha –idarannas leidub rohkesti murrutusjälgi, tuulte eest varjatud läänekallas aga kasvab järjest enam kinni.

Esimesed asunikud. Praeguseks on leitud, et esimesed inimesed asusid Võrtsjärve äärde elama keskmisel kiviajal ehk siis umbes 9000 aastat tagasi. Siis oli Võrtsjärv suurem, ulatudes põhja pool Kolga-Jaanini välja. Sealt, kunagistelt saartelt, ongi leitud iidseid asulapaiku. Võrtsjärv pakkus söögiks ahvenat, säga ja kogunisti lõhet. Järve taandudes koonduti lõuna poole. Eriti palju on asulakohti leitud järve läänekaldalt. Kõik need inimesed liigitatakse praegu Kunda kultuuri nime alla. Kust nad tulid, selle üle vaieldakse siiani.
Esimesteks soomeugrilaste jälgedeks peetakse Valmast leitud 6000 aasta taguse nn kammkeraamika kultuuri küla. Asula lähedalt on leitud isegi sümboolse karumatuse jälgi.
Ühe kummalise kultuuri jälgi leidub Võrtsjärve ääres siiani. Emajõe suudmes kulgeb Tartu poole terve hütivägi, mis kellegi käest luba küsimata kord siia kerkinud ning nüüdki veel püsti on. Mõne isehakanud “datsha” ees on lillepeenargi. Keegi on elektriposti küljest vedanud oma hütti traadid. Keegi on teinud hüti suurest õllevaadist, teine jälle ladunud seinad pudelitest, roostetanud autoustest ja jumal teab veel millest. Kõik ikka selleks, et jõe äärest kiiremini jõe peale kalastama saaks. See on kui uueaja neoliitiline asula, mida arheoloogid ehk kunagi usinalt välja kaevama asuvad.

Seitsme valla kaldad. Võrtsjärve võib suuremal või vähemal määral omaks pidada seitse valda. Tartumaa Rõngu ja Rannu, Valgamaa Puka ja Põdrala ning Viljandimaa Kolga- Jaani, Viiratsi ning Tarvastu vald. Need on käivitanud Võrtsjärve projekti, mida veab selleks loodud sihtasutus. Eesmärgiks on muuta Võrtsjärv nähtavaks ning reisilistele ligitõmbavamaks.
Tarvastu on järve läänekaldal umbes sama pikk ja lai koht nagu Rannu idakaldal. Võid sõita kilomeetreid ja kümneid ning kohata ikka kirikuid, poode, seltsimaju ja haiglaid, mis selle paiga nime kannavad. Tarvastu kirik ise seisab uhkelt mäe otsas ja kannab Peetri nime. Kui aga püüda leida Tarvastu mõisat, siis saate kätte vaid lagunenud kõrvalhoone. Ja leiate sildi, mis Tarvastu metsaparki juhatab. Kust aga see park algab, kus lõpeb, see jääb reisija otsustada. Võite end siiski lohutada mõttega, et siin rippuski seesama sild, mis 1931. aasta kogu täiega Viljandi lossimägedesse viidi. Ka ordulinnuse jäänused ning vesiveski mälestuse leiate Halliste jõe ääres kätte.
Suislepa on üks kuulsa nimega koht, ja seda pigem tänu õunasordile, mida siin juba 18. sajandil kasvatati. Praegu seisab Eesti vanimaid Hollandi tüüpi veskeid Uue-Suislepas üsna nukral moel. Seevastu Suislepa mõis on korras, kool sees ja puha. Kooli all voolab rahumeelselt Õhne jõgi, mille kaldal munakiviteejupi ääres kurb mälestuskivi “Suur näljahäda 1695-97”. Liivakivipaljandi sees on koopad ja teisel pool rohtaias teine, rõõmsam kivi. Suislepa õuna mälestuseks, õunataoline.

Mulk Võrtsjärves
Mulk Võrtsjärves. Pikasilla sild polegi nii pikk, kui nimi lubaks. Kuid see-eest on lähedal asuv Vooremägi üks omamoodi ime siin Võrtsjärve kallastel. Siia tasub sõita, siin tasub järve vaadelda. Vesiroosid, kõrkjastik. Poolteist tuhat aastat tagasi siin elati ja loodeti end ka vaenlase eest kaitsta. See oli Ugandi muinasmaakonna läänepoolseim linnus, mis valvas sissesõiduteed Ugandisse.
Rannu vald on pikk ja lai ning selle järverannad on Võrtsjärveäärsete valdade omadest kõige ligitõmbavamad. Tamme paljand eelitab ligi, seda enam, et ümbrus on korda tehtud. Trepimägi on ehk kõige rahvarohkem koht Võrtsjärve kallastel üldse, nii et vaikuse ja rahu nautija sealt mujale suunduma kipub.
Rannu Martini kirik seisab stoilise rahuga künkakese otsas ja sihib oma Eesti kohta haruldase puutorniga taevas kulgevaid pilvi. Legendi kohaselt kinkinud 1699. aastast pärit laelühtri Rootsi kuningas Karl XII, kui see sõja ajal oma laevastikuga Võrtsjärve sõitnud. Oli see nii või ei, kuid Rannu kiriku kantsel on ometi Eesti vanim. Siitpoolt vaadates ei ole Mulgimaa just liiga kena välja paistnud. Kui tartumaalased talude päriseks ostmise ajal ei kiirustanud, tulid mulgid ja ostsid need ära. Sest ajast on pärit ka ütlus: “Halvasti on, kui mulk kukub Võrtsjärve, aga päris õnnetus on, kui ta siinpool kaldal välja tuleb.”



Tiit Kändler
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?