2/2003



Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Raamatud
SAJAND JA MIS SELLE SEES LEIDA ON

Kui maailm veel vaidles, kas 20. sajand on lõppenud või ei ole, nautis kuulus Briti ajaloolane Eric Hobsbawm juba kümmekond aastat 21. sajandit. Tema jaoks oli kõik selge.
20. sajand on olnud inimkonna ajaloos kõige suuremate muutuste sajand, kinnitab Hobsbawm enesekindlalt. Ning see on olnud lühike, kestes vaid 77 aastat.

Loodusest minema. Tõestuseks toob autor mitte ainult 20. sajandi totaalsed sõjad, vaid ka tootmisviisi totaalse muudatuse. Niipalju, kui põllumeeste armee 20. sajandil, pole ühelgi võrreldaval ajastul ükski tegevusvaldkond kokku kuivanud. Massiline liikumine linnadesse, maapaikade tühjenemine, tehnoloogia jõuline sissemurre – see on viinud segadusse mitte ainult tavainimesi, vaid ka tippteadlasi, -poliitikuid ning terveid tippriike.
Kõik see juhtus, hoolimata riigikorrast. Kuigi vasakpoolse mõtteviisiga Hobsbawm tunnistab, et kommunismi poole püüdlevate ning kapitalistlike maade vahel oli suuri erinevusi, kandis neid ikkagi edasi üks ja seesama vääramatu ajavoog.
Maaelu kardinaalne muutumine pole pelgalt Eesti probleem, oh ei – kuigi mõned meie agraarlobasuud tahaksid seda kangesti kuulutada.
“Äärmuste ajastu” otsib ja leiab seoseid erinevate ühiskondlike protsesside vahel, esimese, teise ja kolmanda maailma vahel, sotsialismi ja liberalismi vahel.
Hobsbawm ei tegele ainult poliitika ajalooga. See on siinkohal eriti oluline. Ta kirjutab sellest, kuidas muundus 20. sajandi kunst ning mil moel avangard suri. Ning mis eriti huvitav, ta kirjutab ka looduse uurimise ajaloost. Loodusteaduste koha teisenemisest maailmas. Ühelt poolt võttes pole siin palju muutunud. Valitsusi ei huvita teaduse püüdlemine tõe poole, vaid lõplik tõde. Teisalt on eelkõige teaduslik maailmapilt 20. sajandi esimesel poolel niipalju muutunud, et endistviisi mõtelda ja tegutseda ei saa. Kvantmehaanika poolt sisse toodud määramatus, relatiivsusteooria poolt juurutatud aja ja ruumi, aine ning energia ühtsus, geneetika poolt avastatud pärilikkuse toimimine – ning kõige selle põhjal üles ehitatud elektrooniline maailm – on muutnud meie suhte loodusega enneolematult keerukaks ja võib-olla, et isegi raskemini ennustatavaks.

Ennustused. “Kaheksakümnele prot - sendile inimkonnast lõppes keskaeg ootamatult 1950. aastatel,” kuulutab Hobsbawm. Ta peab silmas eelkõige talupoegkonna väljasuremist. Kuid mida me saame ennustada praeguse sajandi kohta? “Maailma riikide poliitilise olukorra kõige ilmsem joon on ebastabiilsus. Enamiku riikide puhul on kõige optimistlikumate hinnangute kohaselt üsna vähe tõenäoline, et praegune rezhiim püsib veel ka kümne või viieteistkümne aasta pärast.” Seda kirjutas Hobsbawm kümne aasta eest. Vähemasti siinkandis on mõnede riikide puhul nõnda juhtunud. Teiste puhul jälle pole. Või tõi Soome ja Rootsi asumine EL-i kaasa rezhiimi muutumise?
Kuid siiski. Maailm peab muutuma. Et muutuda, peame teadma, mis on olnud. “Äärmuste ajastu” on meil viimasel ajal ilmunud raamatutest, kust seda teada saab, kindlasti üks põhjapanevamaid ja nauditavamaid, nende inimeste jaoks, keda huvitab, kuidas loodus toimib. Ning kes ei unusta, et inimene ühes tema rajatud ühiskondadega ongi üks tükike sellestsamast loodusest enesest.
Ühesõnaga, tubli tükk lugemist – ja see kestab kaua. Ning seda lugemist võib ikka ja jälle korrata. Ehk nagu armastavad öelda meie uusanalüütikud – parim hinna ja kvaliteedi suhe.

Eric Hobsbawm
Äärmuste ajastu
Lühike 20. sajand 1914–1991
Tõlkinud Marek Laane ja Kaja Tael
Varrak, 663 lk



Tiit Kändler
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?