3/2003



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

sõnumid
Polaarloomad jäävad meretoiduta

Teadlased kardavad, et lisaks kõigile muudele pahedele toob oodatav kliima soojenemine kaasa ka suuri muutusi polaarrebaste ja jääkarude toidukaarti – merest hangitav toit pole enam kättesaadav.

Ühe võimaluse hinnata maismaalt ja merelt pärit toidu osakaalu, näiteks polaarrebaste dieedis, annab karvade analüüs. Meretoit – rebase puhul esmajoones hülgeraiped ja -pojad – sisaldab enam süsinikuisotoopi 13C kui maalt pärinev toidupoolis – lemmingud, linnumunad, põhjapõdraraiped. Seepärast saabki 12C ja 13C sisalduste suhte järgi rebase kasukas otsustada, kui palju on õnnestunud toitu hankida ühest või teisest allikast.

Just seda meetodit rakendanud Kesk-Florida ülikooli uurija James D. Roth leidis Hudsoni lahe läänerannikult Monitobast pärit polaarrebaste viimase nelja aasta menüüd jälgides, et talvel on meretoitu rohkem kui suvel, eriti veel siis, kui rebaste aastaringset põhilist toiduobjekti lemmingut on napilt. Näib nii, et talvisel toidujahil järgnevad rebased merejääl jääkarudele ja kraabivad välja viimaste hülgejahi saagi jäänuseid. Kui Arktika jääkate jätkuvalt edasi kahaneb – aga just see on viimaseil aastail juhtunud – kaotavad rebased ligipääsu sellele olulisele osale toidust. Ja muidugi kahanevad ka jääkarude toitumisvõimalused.

Oecologia


Taim ei pea tasuma sõja hinda PILT! (vili)

Iraagi sõda tõstis muu hulgas taas esiplaanile sõjajärgse maakasutuse ohutuse. Rahvusvahelise aianduse uurimiskeskuse teadlased arvavad, et nad on leidmas tõhusat teeotsa.

Küsimus on selles, kuidas kasvatada radioaktiivse saastega aladel põllukultuure nii, et inimesele kahjulikud elemendid ei satuks saagi hulka. Martin Broadley ja Phil White tegelevad äärmiselt kahjuliku radioaktiivse tseesiumiga. Taimed on toitainete hankimisel mullast küll valivad ja tseesium ei kuulu vajalike elementide hulka, aga paraku on ta väga sarnane taime kasvu oluliselt soodustava kaaliumiga, seepärast kandub tseesiumgi taimesse. Niisiis ongi vaja tseesiumi tee viljasse blokeerida nii, et kasulike elementide voog ei peatuks. Uurinud põhjalikult toitainete omandamise mehhanismi – nii nende edasikandumist organismis kui ka valke, mis kontrollivad taime juurtes mikroelementide vastuvõttu – usuvad teadlased, et selline valikulisus on võimalik ja käsil ongi tseesiumikindlate viljade väljatöötamine. Vajadus selle järele on juba ammu tohutult suur, kuna Ukrainas toitub suur hulk inimesi endiselt viljast, milles on ohtlikult palju Tshernobõlist pärit tseesiumi. Just Ukraina saastatud aladel nüüd Broadley ja White oma töid jätkavadki.



SEB
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet