Keskkonnaministri 8. mai määrusega on vähipüük tänavu kõigis Eesti veekogudes keelatud, sest vähivarud on looduskaitsjate hinnangul langenud kõigi aegade madalaimale tasemele.
Tavaliselt juuli lõpust septembri lõpuni kestev püügihooaeg jäi tänavu ära.
Vähiuurijate arvates tuleks keeld kehtestada ka järgnevatel aastatel, kuna üheaastane püügivahe ei pruugi olla piisav. Seega on tänavu suvel vähile asja vaid teadlastel ja vähikasvatajatel, kes püüavad suguloomi järelkasvu saamiseks.

Ettepanek vähipüügi keelustamiseks tuli keskkonnaministeeriumi juurde loodud jõevähi töörühmalt. Töörühma juhi, zooloog Nikolai Laanetu andmetel on jõevähi arvukus Eestis praegu kõigi aegade madalaim.

“Vähivarude seisund on lausa katastroofiliselt kehv,” nentis Laanetu. “Statistika järgi on vähki arvestataval hulgal vaid 280-300 veekogus. 1950ndatel aastatel oli vähki enam kui 500 veekogus ja varem elas vähk peaaegu kõigis Eesti veekogudes.”

Laanetu hinnangul on vähivaru saja aastaga kahanenud sadu kordi. Üheks suurimaks laastajaks on olnud juba sadakond aastat tagasi alanud vähkide katk. Halvasti on mõjunud ka keskkonnareostus ja veekogude süvendamine, samuti vähkide röövpüük. Paljudes paikades mõjus laastavalt mullune põud ja sellele järgnenud karm talv.

Jõevähk on praegu teadaolevalt ainuke Eesti jõgedes ja järvedes elav vähiliik. Selles mõttes on Eesti koos Norraga Euroopas unikaalne maa. Enamikesse teistesse Euroopa maadesse on juba ammu jõudnud Ameerikast pärit võõrliigid, kes on jõevähi arvukust tublisti vähendanud. Kartuses, et jõevähk taandub teiste liikide ees, ei ole Eestisse lubatud võõrliike sisse tuua.

Püügikeelu rikkumine võib kaasa tuua kuni saja päevapalga suuruse trahvi; lisaks tuleb iga püütud vähi eest maksta 150 krooni.