4/2003



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Praktika
Loodus välklambi valgel

Paarkümmend aastat tagasi oli välklambi kasutamine loodusfotograafias tõeline tabu. Välklambi valgus kippus pildil domineerima loodusliku valguse üle ning jättis kunstliku mulje. Fotograaf ei saanud eriti palju välklambi parameetreid kontrollida, mistõttu fotod tulid üle- või alasäritatud.

Kui ilmusid esimesed “targad” TTL (through the lens ) välklambid, mis arvestasid välgu võimsuse arvutamisel kaamera poolt mõõdetud säriaega ja avaarvu, muutus välklampide kasutamine ka looduse pildistamisel järjest laialdasemaks. Praegu ei kujuta ilma välklampideta pildistamistettegi. Kuid liiga suur või oskamatult kasutatud lisavalgus võib anda pigem halva kui hea tulemuse.

Välklamp aitab hädast. On olukordi, kus ei ole muud võimalust kui välklamp. Näiteks öösel või liikumise tabamiseks. Mõnikord on lihtsalt mugavam kanda oma väikest päikest endaga kaasas. Näiteks kui pildistada aktiivseid putukaid mõnel metsalagendikul. Kuid välklampi võib kasutada ka loodusliku valguse täitevalgusena. Näiteks pilvise ilma korral värvide paremaks esiletoomiseks, lindudele või loomadele silmasära andmiseks või varjus olevate objektide värvuse soojendamiseks.
Kuid välklamp on võrreldes päikesega köömes. Võtke laualamp ning suunake selle valgus lillevaasile. Kui laualamp on vaasile lähemal, siis on ka varjud palju pehmemad ning avatumad. Liikudes lambiga vaasist eemale, muutub valgusallikas lillevaasi suhtes väiksemaks ning varjud muutuvad tumedamaks ja teravamaks. Kui asetate välklambi putukast mõne sentimeetri kaugusele, saate peaaegu varjudeta pildi, kuna valgusallikas on objektist suurem. Mida kaugemale välklampi putukast liigutada, seda rohkem tumenevad ja teravnevad ka varjud ning detailid lähevad kaotsi.
Mida aga teha, kui pildistatavale ei meeldi nii intiimne lähedus? Selleks, et vältida teravaid ja tumedaid varje, peab valgusallikat kuidagi suurendama. Üheks võimaluseks on konstrueerida välklambi ette hajuti, mis hajutab valguse suuremale pinnale. Mina kasutan hajutina 21x31 cm suurust poolläbipaistvat plastikut, mille kinnitan klambrite abil välklambi ette. Hajuti suurusest pole aga mingit kasu, kui see on paigutatud välklambist valele kaugusele. Oluline on, et välklambist tulev valgus kataks hajuti täielikult.
Õige kauguse valikuks tuleks kõigepealt käsitsi seadistada välklambi hajumisnurk üsna laiaks, sest siis saate ka hajuti paigutada välklambile lähemale. Mina kasutan hajumisnurka, mis vastab 24 mm objektiivi vaatenurgale. Kuna 24 mm objektiivi vaatenurk on 84º, siis selleks, et välklambi valgus kataks minu 21x31cm hajutit, peab too asetsema vähemalt 19 cm kaugusel. Kasutan seda süsteemi üsna palju lähipildistamisel ning olen tulemustega väga rahul. Kuid siinjuures peab alati välklambi sisselülitamisel kontrollima, et selle hajutusnurk oleks seadistatud 24 mm peale. Igaüks võib ise endale sellise hajuti ehitada; võite teha ka suurema, kuid siis peate arvestama, et hajuti peab asetsema välklambist veelgi kaugemal kui 19 cm, mis oleks looduses väga ebamugav.

Annab täiendavat valgust. Mina kasutan välklampi 90 protsendil juhtudest täiendvalguse andmiseks. Selleks on kolm peamist põhjust: tiheda pilvisusega ilma korral, värvide tasakaalu parandamiseks pildil ning detailide elustamiseks loomade või lindude pildistamisel. Heade tulemuste saamiseks peab aga teadma mõningaid nippe.
TTL-välgu puhul tuleb fotograafil lähtuda päevavalgusest. Kõigepealt määrake kaameraga korrektne säriaeg ja avaarv. Seejärel lülitage sisse välklamp ning vähendage välgusäri 12/3 astet. Tänapäeval on peaaegu kõikidel välklampidel mitmeid tehnilisi võimalusi välkevõimsuse, – säri või hajumisnurga muutmiseks. Miks on vaja välgusäri vähendada, kui tegemist on “targa” TTL välgusüsteemiga, mis ise välgusäri mõõdab? Probleem on selles, et nii nagu kaamera särimõõdik, ei oska ka välklamp eristada tumedaid ja heledaid toone, vaid määrab eelkõige objektidelt tagasipeegelduva valguse üldhulka. Kui te ei kompenseeri välgusäri, siis on tulemuseks ülevalgustatud pilt. Välgu säri vähendamine 12/3 astet on piisav, et registreerida mõningaid detaile pildi varjulisemates kohtades ning säilitada pooltoonides olevate objektide korrektne valgustatus.
Kui tegemist on hoopis heledate toonidega, näiteks valge sulestikuga kajakas või luik, siis peegeldub suurem osa valgusest tagasi ning ka välklamp lülitab valguse kiiremini välja. Selle tulemusena on muidu valge lind pildil hoopis hall. Sama kehtib ka tumedate toonide, näiteks tedrekuke puhul. Film valgustatakse üle ja see muudab tedrekuke tumesinise sulestiku hallikaks.
Hädast pääsemiseks tuleb veidi arvutada. Kui pooltoonides olevate objektide puhul oli välgusäri kompensatsiooniks -12/3, siis heledate toonide puhul peab objektile laskuma rohkem valgust, et see ka filmile heledana jäädvustuks. Järelikult peab siinjuures välguvõimsust hoopis suurendama; mina kasutan nendel juhtudel välgusäri kompensatsioonina -2/3 astet. Tumedate objektide puhul peab aga välgusäri vähendama, et liigse valguse tulemusena ei muutuks need heledamaks. Siinjuures kasutan kompensatsioonina -21/2 või -22/3, nii langeb objektile vähem valgust. Et asi lihtsam oleks, tuleb meelde jätta järgmised numbrid: -12/3 pooltoonides objektide puhul, -2/3 heledatele ja -22/3 tumedatele objektidele.

Toob sära silmadesse. Pilves ilmaga annab välklamp stseenile sära ning muudab ka värvid erksamaks. Eriti hea on välku kasutada vihmase ilma korral metsaalust pildistades. Vihm või hommikune kaste muudavad värvid puhtamaks ja erksamaks, kuid pahatihti pole piisavalt valgust, et värviküllust välja tuua. Välklambi lisavalgus aitab hädast välja. Täiendvalgust läheb vaja ka talvel, kui taevas on kaetud tinahallide pilvedega, millest niigi madalalt liikuv päike ei suuda piisavalt läbi paista. Talv on parim aeg pildistada linde söödakohtadel. Just pilves ilm on selleks ideaalne, sest madal talvepäike loob varjud, mis varjutavad detaile. Kasutan alati välklampi, et lindude silmadesse sära tuua. See muudab pildi elusamaks ning toob paremini välja sulestiku värve ja detaile. Pildistades päikesepaistelise ilmaga varjus, metsa all olevaid objekte, võite samuti välklambist kasu saada. Sedapuhku soojendab välk varjus olevaid vär - vitoone. Kui te ei kasuta välklampi või objektiivi ees värvi korrektuurfiltrit, siis jääb pildile kergelt külm, sinakas varjund. Põhjus on sinises taevas, mis on selge ilmaga kui üks suur sinist valgust kiirgav ekraan. Lagedates kohtades, kuhu päike peale paistab, selle mõju taandub, kuid varjus jääb sinine valitsema. Mõningatel juhtudel on sellest kasu, näiteks kui soovite edasi anda jaheda varahommiku hõngu. Kui aga pildistate keskpäeval õitsevaid sinililli, siis peaks kogu stseeni värvitoone välklambiga soojendama. Siinjuures ärge unustage välgusäri kompensatsiooni!

Pidage meeles! Välklamp ei loo pildile erilist atmosfääri või tunnet, selle valgus on otsene ja terav. Sellepärast on oluline kõigepealt hoolikalt hinnata päevavalguse kvaliteeti ja mõju, enne kui lülitate välklambi sisse. Isegi siis, kui välklampi kasutada tagasihoidlikult, võib see valguse intiimsuse ära rikkuda. Kas kasutad välklambi valgust probleemi lahendamiseks või efekti pärast? Välklamp võib olla suurepärane vahend, kui seda targalt kasutada.

• Kasuta välklambi täiendvalgust, et vähendada kontrastsust päikeselistel päevadel, lisada sära pilvistel päevadel, taastada loomulik värvide tasakaal ning anda lindudele ja loomadele silmasära.

• Ära kunagi kasuta välklampi automaatrezhiimis, vaid vali ise, millist välkevõimsust või säri soovid kasutada.

• Pooltoonides olevate objektide puhul kasuta välgusäri kompensatsiooni -12/3, heledate objektide puhul -2/3 ning tumedate pildistamisel -22/3.

• Ära kasuta välklampi atmosfääri loomiseks, vaid probleemide lahendamiseks.



Jaanus Järva
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet