5/2003



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Sõnumid
Vereta jaht möödub pauguta

Vereta jaht on vaikne ja pauguta jaht, kus kütitavateks loomadeks võivad olla nii pisikesed putukad kui suured imetajad. Luba on antud jahtida põdrapabulat, udu, lindu, tõuku, härmas kulu, kastepiiska kortslehel ja muidugi suuri loomi. Kõike, mis on loodus, kõike, millele jääb pidama fotoküti silm ja küündib tema fantaasia. Þürii otsustab, milline pilt on kõige paremini kätte jahitud. Vabalt võib see olla foto rabakändudest.
Vereta jaht on toimunud kevaditi juba viis aastat – neli Väätsa jahipiirkonnas, viimane sel kevadel Mahtras. Igal aastal valitakse vereta jahi vapiloom, keda püütakse ka kindlasti tabada. Esimesel korral oli selleks poliitiline loom ehk eesti poliitikud, kes pandi, käed selja taga kinni seotud, oksa küljes rippuvat porgandit sööma ja puu otsa ronima. See oli lõbus üritus, poliitikud mängisid kaasa.
Hiljem on vapilooma au endale saanud kobras, metssiga ja sokk, viimati põder. Saagiks saadud pildid on osutunud väärtuslikuks materjaliks, osa neist on juba kooliõpikutessegi jõudnud.

Hommik algab
vereta jahi piltnikule valusalt vara – kell kolm öösel, kui hakkab valgenema. Tuleb minna hiilimisjahile, sest loom juba liigub. Päeval peaks ju õigupoolest küll tunnikese tukkuma, aga see aeg on sobilik makropildistamiseks – fotode tegemiseks väikestest objektidest. Õhtuks on looduspiltnikul plaan valmis, kas minna kraavi äärde kobrast hiilima, pukki metssiga või ehk hoopis soolakule põtra vaatama. Jahilt tullakse, kui pildistamiseks pole enam valgust.
Kaameratega jaht on üsna päris jahi moodi, sest siingi hiilitakse jalgsi või autodega paigus, kus on nähtud hiljuti loomi või nende jälgi. Erinevus seisneb vaid laskemoonas, milleks on kolm 36-kaadrist filmi igale jahimehele. Samuti varitsetakse linde ja loomi jahikantslites, mille lähedal asuvad söödaplatsid ja soolakud. Piltniku saak ja edu sõltub suuresti pärisjäägritest, kes tunnevad oma jahipiirkonna loomi-linde nägupidi.

Kolm päeva nähakse palju kõiksuguseid loomi ja põnevaid situatsioone, aga mis parata, häid fotosid tuleb hulga vähem. Nähtud, kuuldud ja pildistatud liigid märgitakse kõik selleks vormistatud lehele, et keegi loomakestest ei jää teenimatult tähelepanuta. Nõnda tekib ka parem ülevaade jahipiirkonna faunast.
Järgnevatel lehekülgedel on väljapanek sel kevadel Mahtras tehtud fotodest. Näitus Vereta Jahi fotode paremikust avatakse oktoobris Eesti Loodusmuuseumis.



Tiit Hunt
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet