6/2003



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Fotopraktika
Pakasega pildistades

Talv on käes, lumi maas ja pakane plaksutab puukoort. See aga ei tähenda, et loodusfotograafil on aeg kamina ette kiiktooli istuda, konjakiklaas kätte võtta ning kuni kevadeni suviseid pildiretki meenutama hakata. Ei! Eestimaa talv pakub loendamatul hulgal pildistamisvõimalusi, mille mahamagamine oleks suur patt. Tõsi, paks lumi ja karge pakane võib mõnele olla suureks takistuseks pikema pildistusretke ette võtmisel, kuid ka nendest tõketest võib üsna lihtsalt üle hüpata. Peab vaid olema teadmisi ja tahtmist.

Pakane ei pane proovile mitte ainult teie riietuse, vaid ka fototehnika, mis võib sageli osutuda selleks kõige kõrgemaks tõkkeks. Mida siis talvine pildistaja peaks tähele panema, et tema fototehnika alt ei veaks?

Külm vähendab patareide eluiga. Suurem osa tänapäeva kaameratest, eriti digitaalkaamerad, vajavad tööks akusid või patareisid. Just nende energiaallikate kiire tühjenemine võib teie talvise pildistusretke üsna pea lõpetada. Tavaliselt kasutatakse kaamerates nn aluselisi (alkaline) AA-tüüpi patareisid. Minu kaamerasse läheb neid näiteks 8. Selliste patareide üheks peamiseks miinuseks on nende mahtuvuse vähenemine oluliselt külmades tingimustes. Enda kogemustest võin öelda, et kümne miinuskraadi juures saan 8 AA-tüüpi patareiga vaevalt viis 36-kaadrilist filmirulli täis pildistada. Külmemate ilmade puhul on nende eluiga veelgi lühem. Samas sooja ilmaga saab minu kaameraga 8 AA-tüüpi patareiga keskmiselt 25 rulli 36-kaadrilist filmi.

Näiteks olin eelmisel talvel metsas pildistamas, kui kraadiklaas näitas 34 miinuskraadi. Sellise temperatuuri juures polnud tavapatareidega suurt midagi peale hakata. Mida siis teha, et patareid kauem vastu peaksid? Kõige lihtsam, kuid mitte just odavam, on osta liitiumpatareid, mis peavad käreda pakasega väga kaua vastu. Kuid arvestades, et üks AA-tüüpi liitiumpatarei maksab 44 krooni, ning kaamerasse läheb neid tervelt 8 tükki, siis peate oma rahakotti 352 krooni võrra kergendama. Päris palju, mis? Ent kui jällegi arvestada, et nende patareidega saate oma kaamerast läbi lasta ligi 50 filmirulli, siis polegi summa nii suur. Soojemate ilmadega peavad need aga vastu 70 või isegi enam rulle 36-kaadrilist filmi.

Kui te aga nii palju energiaallikale korraga kulutada ei soovi, siis on veel üks võimalus: peate tavalistele patareidele juurde ostma ühe lisakomplekti ning need põue peitma. Peitmine on vajalik patareide soojendamiseks. Kui kaameras olevad patareid on tühjaks saanud, vahetate need põues soojas olnud energiaallikate vastu välja. Sedasi pikendate oluliselt nende tööiga.

On veel üks moodus, kuidas tühjenenud patareidest tulenevat pettumust vältida: kui võimalik, siis ärge kasutage autofookust. Näiteks maastike pildistamisel või jääkristallidest lähivõtete tegemisel võite autofookuse välja lülitada ning usaldada oma teravat nägemist. Paljudel tänapäeva objektiividel on sees mootorid, mis vajalikud automaatseks fokuseerimiseks, kasutades oma tööks kaamera patareisid. Loomulikult, kui te ei usalda oma nägemist või pildistate mõnd lindu või looma, on autofookus sageli hädavajalik.



Süljenäärmetest abi ka pildistamisel.
Teine takistus, mis teil arvatavasti enne patareisid ette tuleb, on udune pildiotsija, või mis veel hullem, objektiiv. Tegemist on tülika probleemiga, mis takistab teie tööd igas mõttes. Nii nagu patareidega, on ka siin mitu lahendust; üks nõuab raha, teine mitte. See rahanõudev on uduneelav okulaar, mida vähemalt Canoni ja Nikoni kaamerate omanikud saavad osta. Tegemist on niiskust imava polümeeriga kaetud okulaariga, mis neelab kiirelt kondenseerunud niiskuse, vältides sellega udu tekke okulaarile.

Kui te eriti palju pakasega pildistamist ei harrasta, siis pole mõtet raha eespool kirjeldatud okulaarile kulutada. On veel üks moodus, kuidas ajutiselt kondenseerunud hingeaurust pildiotsijal lahti saada – sülg. Kui udune pildiotsija hakkab teie loometööd kimbutama, siis tõmmake keelega sellest üle ning oletegi mõneks ajaks probleemi lahendanud. Tõsi, väga käreda pakasega peab olema ettevaatlik, et keel kaamera külge kinni ei jääks. Siinjuures on oluline meeles pidada: kui olete pildistamise kas või korraks lõpetanud, kuivatage pildiotsija kindlasti ära. Sülje mõjul muutub läbinähtamatu pildiotsija selgemaks ning see ei lase klaasil mõni aeg uduseks minna. Loomulikult jätab sülg sinna ka mõningaid jälgi, sõltuvalt, mida eelnevalt söödud on, kuid pehme lapiga on need kergesti eemaldatavad, mingeid probleeme sellest ei teki.

Ka objektiiv võib minna uduseks, eriti siis, kui olete sinna peale hinganud. Sellisel puhul tuleks objektiiv hoolikalt puhta pehme lapiga kuivatada, sest seal kipub kondenseerunud niiskus kiirelt ära külmuma. Tegelikult ei tohiks selliseid asju juhtuda, sest kuivatades võite kriimustada objektiivi klaasi, mis võib muuta selle kasutamiskõlbmatuks. Mina olen oma objektiivid varustanud kaitsefiltritega, mis hoiavad ära esiklaaside kriimustamise. Kaitsefilter on tegelikult tükk kõrgekvaliteedilist klaasi, millel ei ole mingit mõju objektiivi valgusjõule. Minul on ühel korral juhtunud, et veeaur külmus objektiivile. Õnneks oli see varustatud kaitsefiltriga, mistõttu pidin selle eest ära keerama ning ootama, kuni see mu põuetaskus sulas. Pärast flanellpluusiga kuivatamist keerasin filtri uuesti objektiivile ette ning lindude pildistamine võis jätkuda.



Tuppa tulles jäägu kaamera kotti.
Olete lõpetanud pika külma pildistuspäeva ning tulete kogu oma tehnikaga sooja tuppa. Ärge siis kiirustage kaamera, objektiivide ja teiste fotokotis olevate asjade väljavõtmisega, muidu kattub kogu kotisisu ühtlase kondenskihiga, mis ei ole hea. Selline kondens ei kata teie fototehnikat mitte ainult väljastpoolt, vaid tungib ka sisse. Kuna tänapäeva kaamerad on varustatud protsessorite, sensorite ja muude peenelektroonika seadmetega, võib selline niiskus nende tööd oluliselt rikkuda. Sellepärast jätke fotokott rahulikult paariks tunniks toanurka seisma. Selle sisu soojeneb aeglaselt ning kondensvesi koguneb koti sisepinnale, mitte aga kaamerale ja objektiividele. Kui teil aga fotokotti pole, siis pange asjad kilekotti.



Jaanus Järva
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet