6/2003



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Looduslaps
Õige on õppida õues

Küllap on keskkonnakaitse võtmeküsimuseks see, millal ja kuidas tekib võõristus õuesolemise ees. Lapsena tajume oma seotust kõiksusega, teame, et õues on lõpmata palju enam põnevat õppimist kui eales võib leida toast. Iga lapsevanem teab omast kogemusest, kuidas lapsed kipuvad õue ja tahavad kaua-kaua, hilja õhtuni väljas olla, olgu ilm milline tahes.
Ja siis, mingil hetkel saab võitu toategelikkus koos raamatute, arvutite, televiisori ja muusikamängijatega. Vist lõpeb koos selle allaandmisega ka lapse julgus ise laule, tantse, pilte ja lugusid sepitseda. Kõrgelaeline kõiksus oma muutumiste ja loomisväega ei pääse enam kaasa kõnelema. Igatsus iseolemise järele jääb tukslema ja mässama sügavale südamepõhja, tusk selle puudumise pärast tõukab vägivalla ja mõnuainete poole. Viimaste keelamise ja vältimise peale kulub ühiskonnal ja riigil ohtralt nii raha kui mõttepingutust. Ometi on lahendus lihtne ja käeulatuses: lase nad õue!


Mets on kasvatusvahend.
Enam kui sada tuhat aastat on teismelised leidnud oma olemise metsade elurikkuse toel. Mitmeliigiline ja -vanuseline mets on võrratu õpetaja ning tasakaalustaja. Ivar Etverk kirjeldas oma artiklisarjas Mets, mis ilmus 1988. aasta Eesti Looduses, metsa erinevaid kasutusviise. Tabelis kõige allpool on metsa kasutamine õppe- ja kasvatusvahendina. Alumine asend võib olla kõige alam ja tähtsusetum, kuid ka kõige põhjalähedasem ja põhilisem.

Arvan, et oleme end lasknud lummata tubasest võõrtegelikkusest, ning unustanud, et metsa suurim ja põhilisim väärtus on kaaselusolendite rikkaliku kooslusena õpikohaks ja -kaaslaseks olemine. Heaks ja targaks õpipaigaks kasvab mets sajandite jooksul. Õpetajaks saab puu olla oma viimaste päevadeni. Tamme kohta öeldakse et ta kasvab kakssada aastat, elab kakssada aastat ja sureb kakssada aastat. Ka teised puud jaksavad elada sadu aastaid, arenedes igaüks omanäoliseks ja omateoliseks. Kõige kiirem kasvuaeg jääb esimese kahe sajandi sisse, jätkuaastad toovad enam tarkust ja omapära, samuti erinevaid seoseid teiste elusolenditega.



Taastame koolimetsad.
Viimaste aastate töö vääriselupaikade, Natura 2000 ja metsakaitsealade kaardistamisel on aidanud leida mitmeid elurikkaid metsi, mis sobivad headeks õpipaikadeks koolimetsadele. Ka Baltimaade ühine metsakaardistamine (Baltic Forest Mapping) on loonud ainulaadse andmebaasi elurikastest metsadest, mida koolimetsad kõigis kolmes riigis saavad kasutada. Kahjuks puudub meil seni oskus hinnata rahas elurikka õpimetsa väärtust.

Põlise maa-, metsa- ja puulähedase rahvana on meie käes võimalus hoolida oma metsadest kui kaasõppijaist ja -õpetajaist ning olla nõnda eeskujuks ka teistele rahvastele. Meie regilaulud ja muinasjutud, samuti rahvapärimused ning keelgi on puu- ja metsalähedased. Meie käes ja keeles on tohutu rikkus, mille kasutama hakkamiseks tuli kokku Eesti Koolimetsade Ühendus. Omaaegne koolimetskondade liikumine lähendas mitmeid põlvkondi noori metsale. Inimesed, kes selles osalesid, saavad palju kaasa aidata õppimise õue toomisele.
Huvi õues õppimise vastu on paljudel koolidel. Koolimetsade Ühenduse asutamisel osalesid inimesed pea kõigist Eesti maakondadest.

Eesti koolimetsade arengulugu

• 1961. aasta kevadel loodi Eestis esimene koolimetskond – Kanepi keskkoolile eraldati Erastvere metskonnast Hurmi vahtkonnast 514 ha segametsa.

• 1984. aastal oli koolimetskondi Eestis juba 80. Tegevust leidis neis 6280 õpilast, nende hooldada oli 15 200 ha. Tihedamalt oli koolimetskondi Võru- ja Põlvamaal, kummaski 11.

• 2003. aasta jaanuariks oli alles kaks koolimetskonda: Krabi koolimetskond Võrumaal ja Kihelkonna koolimetskond Saaremaal. Koolimetskondade põhimõtteid kannab ka ühendus Hoia metsa Järvamaal, mis ühendab kümmet kooli.

• 16. mail 2003 luuakse Lohusuu koolimetskond Ida-Virumaal.

• 21.–23. juulil 2003 toimub Lohusuus Metsakogu, kus osalevad metsamehed, hariduse-edendajad, poliitikud, ajakirjanikud ja ärimehed. Soovitatakse võtta suund koolimetsanduse taastamisele.

• 26. juulil 2003 antakse Metsakogu pöördumine koolimetskondade taastamiseks üle peaminister Juhan Partsile ja keskkonnaminister Villu Reiljanile. Keskkonnaministri vastus on toetav.

• 11.–13. septembril 2003 toimub Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Hõimuprogrammi toetusel rahvusvaheline Koolimetsakogu 2003. Otsustatakse luua Eesti Koolimetsade Ühendus. Soovi koolimetsad taastada või luua on avaldanud 25 kooli.
• 25. oktoobril 2003 luuakse koolimetskondade sädeinimesi ühendav organisatsioon Eesti Koolimetsade Ühendus (EKÜ). Ühenduse juhatuse esimeheks valitakse Mikk Sarv.

• 30. oktoobril toimuval EKÜ ja Riigimetsa Majandamise Keskuse ümarlaual lubab RMK direktor Aigar Kallas igati toetada koolimetskondade liikumist ning leida juhendajaid RMK süsteemist.

• Novembri alguses 2003 luuakse sidemed EKÜ ja Shotimaa mitme õuesõppimist viljeleva organisatsiooni ja ökokooliga.

• Novembri lõpuks 2003 on EKÜ poole koolimetskonna loomise abipalvega pöördunud 41 kooli.

• Detsembris algavad EKÜ piirkondlikud õppepäevad koolimetskondade loomiseks. Aasta lõpuks avatakse koolimetskondi ühendav veebilehekülg www.koolimets.ee.
Seni saab infot: Mikk Sarv, mikk@elfond.ee, 055577795 või Kristel Vilbaste, loodusenaine@hot.ee, 05286357.



Mikk Sarv - Eesti Koolimetsade Ühenduse juhatuse esimees
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet