6/2003



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Raamatud
Metsik tulevikumaailm

Eestikeelne loodust tutvustav pildiraamatumaailm läheb üha metsikumaks. Kõiksuse ja selle sees ujuva Maa minevikukoletistele ning olevikuelukatele lisaks on nüüd tuldud lagedale puhta futuroloogiaga.
Iseenesest põnev küsimus – kes elab Maal miljonite ja miljonite aastate pärast? Ühtpidi on sellele vastata lihtne. Visanda milline pilt tahes, ikka ei ole kedagi, kes seda kontrolliks. Kui ka Maal elavad mingid inimese järglased, vaevalt et nad siis selle vastu huvi tunnevad, millisena kujutas inimene ette looduse tulevikku 100 miljoni aasta eest.
2000 aastat tagasi oli asi lihtne. Siis liigid ei muutunud. Mis elas, see oli elanud maailma loomisest saadik, ja nõnda pidi juhtuma viimsepäevani. Vähemasti arvasid nii paljud. Paarisaja aasta eest läks asi õige keeruliseks. Tuli Darwin, sõitis laevaga Ameerikasse ja avastas, et liigid muudkui muutuvad. Nüüdseks on selgunud, et mõni muutub kiiremini, mõni aeglasemalt. Kes tahab kõige kauem Maa peal elada, see olgu prussakas. Too elukas on muutumatul kujul vastu pidanud 320 miljonit aastat, ja miks ei võiks elada sama kaua veel.
Kuid mandrid muudkui lähenevad üksteisele, kliima muutub ja pole miskit parata: ühed liigid surevad välja, teised tulevad peale. Näiteks viie miljoni aasta pärast babukaarid, inimnäolised sabakassid. Või 100 miljoni aasta pärast hiiglaslikud toratonid, elevandi ja sauruse malli jätkajad. Või 200 miljoni aasta pärast, mil jälle kõik kontinendid hiiglaslikuks Pangea II-ks kokku saanud, koljatkalmaarid.
See kõik pole pelk unenägu, vaid bioloog Neil Alexandri juhtimisel välja töötatud nägemus. Mis üsna usutav. Kuid ainult sel juhul, kui 5 miljoni aasta pärast on inimeste ajastul lõpp käes, nagu Alexander ennustab. Või veelgi varem.
Sest mis inimene või tema otsene järglane teeb, see pole nõnda lihtsalt ennustatav. Siiani on inimene vähendanud valikusurvet nii omaenda liigile kui ka koduloomadele. Mis saab siis, kui edaspidi hakkab biotehnoloogia teel uusi liike looma? Nii metsikuks “Metsik tulevikumaailm” siiski ei muutu. Siin võetakse asju rahulikult. Inimene sureb välja, jätmata järglasi, ning siis taastekib maailm, mis jälle liigub, loob ja lehvitab.
Mis on selle maailma nimi, seda teab meist ainult kõnealuse raamatu tõlkija Indrek Rohtmets. Sest just temale on teada antud, et 200 miljoni aasta pärast liiguvad siin elukad, kelle nimeks on pärdik-peajalad, sitikporbulased ja hõbekilbikud. Nii et eesti keel jääb kestma! Tõepoolest – kes tulevikku ei mäleta, elab minevikuta.


Tõlkinud Indrek Rohtmets

Pegasus, 96 lk



Tiit Kändler
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet