1/2004



Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Fotopraktika
Pildistada talve

Nii mõnigi fotohuviline on pidanud pettuma, et ilus talvepäev metsas või rabas pole filmile jäädvustunud sellisena, nagu tema seda mäletab. Valge lumi on muutunud halliks, tumepruunid puutüved mingiks halli ja musta seguks ning üleüldse on kogu pilt kuidagi lame ja värvitu. Kas viga on uues kallis kaameras või hoopis filmis? Mida siis teha, et talvine maastik jääks ka pildile sellisena, nagu teie seda mäletate?

Esimene, mida peaks teadma, on asjaolu, et kaamera särimõõdik töötab põhimõttel: kõik, millelt see valgust mõõdab, peaks olema 18% hall. Kaamera särimõõdik lihtsalt reageerib valgusele, mis sellele peegeldub, kusjuures ei tee vahet kas valgus peegeldub heledalt või tumedalt objektilt. Näiteks, kui vaatate talvist maastikku päikesepaistelise ilmaga, siis sealt peegeldub tagasi palju valgust. Kui aga tahate seda maastikku pildistada, siis kaamera särimõõdik “arvab”, et lumelt peegeldub tagasi liiga palju valgust, mille tõttu muudab see säriaja kiiremaks, et filmile langeks vähem valgust. Sellega muutub valge lumi pildil halliks.

Et lumi jääks pildil valge. Sel puhul peate unustama sellised kaamera võtteprogrammid nagu AV, TV ja P ning lülitama sisse programmi M. Nüüd juhite teie kaamerat ning kontrollite, millisena lumi pildile jäädvustub. Kui teiste võtteprogrammide puhul kontrollisite avaarvu (AV) või säriaega (TV) või mis veel hullem, ei kontrollinud midagi (P), siis nüüd saate ise määrata nii avaarvu ja ka säriaja selliselt, et värvitoonid tulevad välja, nagu teie seda tahate – valge jääb valgeks ning must mustaks.

Selleks pange kõigepealt paika avaarv, f11 näiteks, ning määrake säriaeg mõnelt pooltoonides olevalt objektilt – selge ilma puhul taevas teie pea kohal. Kui aga pooltoonides objekte nägemisulatuses pole, siis määrake valgus lumelt ning kompenseerige säriaega +1 või +1 2/3, mis annab teile valge ja detailiderohke lume. Tõsi, see kehtib ainult päikesepaistelise talvepäeva kohta. Kui aga päev on pilves, siis puuduvad ka lumel detailid, mistõttu pole mõtet maastike pildistamise peale aega kulutada.

Pilves ilmaga määrake valgus pildistatavalt objektilt. Pilves ilmaga võib aga edukalt pildistada erinevaid objekte, mille tulemuseks võivad olla lausa maalilised ülesvõtted. Selleks määrake valgus pildistatavalt objektilt ning võrrelge saadud tulemust lumega. Olen kindel, et lumi on kaks või enam astet heledam kui teie objekt, seega jääb see pildile ka detailideta valgena.
Kui olete lumega ühele poole jõudnud, siis peaks tähelepanu pöörama ka pildile jäävate objektide kujule ja värvide kontrastsusele. Tõsi, viimast on Eestimaa talvest üsna raske leida, kuid nagu öeldakse, kes otsib, see leiab.
Nagu teada, on fotografeerimisel kõige olulisemaks komponendiks valgus, seda ka looduse pildistamisel. Kõige huvitavam valgus on kindlasti hommikul ja õhtul. Täpsemalt päikesetõusu ajal ja paar tundi pärast seda ning paar tundi enne loojangut ja selle ajal. See on maastike ja ka eluslooduse pildistamiseks kõige magusam aeg. Talvel ei tohiks ka hommikune tõusmine olla ju probleemiks, sest päike tõuseb üsna hilja.

Kõige parem on pildistamiseks päikesetõusu ja -loojangu aeg, mil talviselt külm valge, siniste varjunditega maastik muutub soojaks punakaspruunikaks vaatemänguks.



Detailideta lumi, nagu see on pilves ilmaga, võib õigel käsitsemisel anda pildile pehme maali sarnase ilme. Oluline on leida teile huvi pakkuval objektil pooltoonides osa, millelt määrata valgus ning vajutada päästikule. Kuna lumi on kindlasti rohkem kui kaks astet pooltoonist heledam, jäädvustub see pildile valgena, millel puuduvad detailid. Nende lumiste õunade pildistamiseks määrasin säriaja õuna punaselt osalt, mis on ideaalne pooltoon, kuid ei kompenseerinud säriaega rohkem kui kaks astet heledama lume jäädvustamiseks. Tulemuseks on pehme üleminekuga pilt, kus objekt ja taust justkui sulaksid kokku. Maalilisuse ilme andmisel on oluline osa ka värvide kontrastsusel, kus domineerivalt külmale valgele annab kontrastsust soe punane.



Jaanus Järva
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?