1/2004



Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Matkaonnides saab tasuta ööbida

Riigimetsamaal on üheksa matkaonni, kus saab pärast pikka rännakut tasuta ööbida või paaritunnise talvise kõmpimise järel jalgu puhata ja kuuma teed keeta.
Kindlasti käib talvel neis matkajaid vähem, sest mõne onni juurde tuleb pikalt lumes kahlata. Samas on talvel mõnus onnis tuld teha, teed juua, lavatsil istuda. Elamuse saab kätte kindlasti,” ütleb RMK loodushoiu osakonna juhataja Marge Rammo.

Enamasti teedest natuke eemal asuvate matkaonnide uksed on alati avatud. Öömaja on kindel, sest majakestes kehtivad rändurite head tavad, s.t juba ees olevad matkajad peavad uued tulijad sisse laskma. “Tahame küll, et see nii on. Kas alati ka niimoodi läheb, ei oska öelda. Eestlane võib ka ise olla nii tagasihoidlik, kui näeb, et keegi on juba ees, siis ei hakka sisse astuma,” leiab Rammo. Kirjutamata reegliks on matkaonnis ööbida vaid öö või kaks ning jätta järgmisele tulijale koristatud tuba ja esimene sületäis küttepuid. “Mõni matkaonn püsib juba aastaid väga korras, teise oleksid kirves ja ämber justkui kaasavõtmiseks pandud,” nendib Rammo.



Saaremaale uus onn.
Matkaonne on Eesti metsades olnud aastakümneid. “1960.-1970. aastail oli nende tase kõrge. 1980-ndate lõpus ja Eesti Vabariigi taasloomise algusaastail jäeti paljud aga laokile,” räägib Rammo. Praegused kindla tasemega onnid on metsades 1997. aastast. Siis hakati vanu onne korda tegema ja uusi rajama. “Esimesed päris uued ehitati Hiiumaale. Selleks suveks valmib tõenäoliselt veel kolm uut onni, üks neist kindlasti Saaremaale.”

Lisaks onnidele on metsades ka RMK metsamajad. Neis on ööbimine väikese tasu eest – maja kasutamise ööpäev maksab 300–600 krooni. “Kui matkaonnide kasutajate arvu ei oska täpselt öelda, siis metsamajad on küll nädalavahetustel üsna hõivatud. 4–6-liikmelise seltskonna peale ära jagades on see ööbimistasu ju pea olematu. Neisse tulles on matkajal kindel teadmine, et maja on tervenisti ühe seltskonna päralt. Näiteks käiakse metsamajas sünnipäevi pidamas.”

Rammo sõnul on nii metsaonnid kui ka majad rajatud neile, kelle huvi looduse või paiga vastu kestab rohkem kui kümneminutiline peatus järve ääres või pool päeva kõndimist. “See on lisavõimalus looduse nautimiseks inimestele, kes pole väga palju rännanud, kuid soov on kaks päeva jalgsi matkata. Majakesed annavad neile kindlustunde, et ööks on peavari olemas.”



Otsitakse eestlasele meelepärast.
Rammo sõnul näitavad lähiaastad, millist metsas uluall ööbimise võimalust eestlased kõige rohkem vajavad. “Me ei kavatse Eestit onne täis pikkida ega tekitada nn õpitud abitust – olukorda, kus inimene on harjunud, et looduses on kõik ette-taha ära tehtud ning ilma infopunktist läbi käimata ei suuda ta enam väikest autopeatustki teha. Kavatseme uurida, kui tihti onne kasutatakse ja kas matkajad tunnevad, et neist on kuskil puudus,” ütleb Rammo.
Tema sõnul võib hoopis välja tulla, et eestlase loomusele sobib rohkem metsamaja. “Kui meie metsamajades pole vabu kohti ja me pakume helistajatele onnis peatumise võimalust, siis paljud ütlevad, et nad soovivad ikka omaette olla ning vahepeal pambud luku taha jätta. Aeg näitab, kumb ööbimispaik on vajalikum,” ütleb Rammo.

INFO METSAONNIDE KOHTA
Internetikülg: www.rmk.ee
e-posti aadress: puhkus@rmk.ee
telefon RMK peamajas: 628 15 32
1. maist on avatud RMK teabepunktid:
Aegviidus (0) 604 7212,
Mustjalas (045) 79 737,
Kiidjärvel (079) 92 122,
Kauksis (033) 93 833,
Sagadis (032) 58 885,
Nõval 050 81 180.



Malle Pajula
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?