Kevadel toimunud Kullo keskkonnaklassi loodusteemalise kirjandusliku konkursi kaks väljakuulutatud teemat “Mida me kaotame, et osta mugavusi“ ja “Leidsin loodusest raja” kogusid Tallinna koolidest üle 70 töö. Zürii hindas nende juures eelkõige laste isiklikke kokkupuuteid loodusega, samas trafaretsed, ehkki suurepärase sõnastusega tööd ei leidnud tunnustust. Loodus trükib ära mõned parimatest, mis pikkuse poolest ajakirja kaante vahele sobivad – kirjandid siia paraku ei mahu.

Mida me kaotame, et osta mugavusi
Noorema vanusegrupi I koht
Grete Riive, Tallinna Kivimäe Põhikool, 6.a

Eelmisel kevadel ostsime perega endale maakodu. Sellise hästi vana palkidest maja. Majal on uksed, väiksed aknad ja vett tuleb tuua kaevust ämbriga. Maja ümber on suured vanad puud. Alguses mulle ei meeldinud seal üldse. Olen elanud ja kasvanud linnas ja ma ei suutnud harjuda sellega, et vesi ei tule kraanist, kõikjal on kuidagi vaikne ja väga palju on igal pool putukaid.
Ja kui veel isa-ema teatasid, et soovivad seal säilitada-taastada kõik vana, siis olin kindel, et mina selles ei osale.
Aga pikapeale hakkas mulle seal meeldima. Meeldivad omatehtud lapitekid, suures ahjus küpsetatud leib ja piuksuvad harakapojad akna all. Mulle meeldibki tõusta ja kraani keeramise asemel minna kaevu juurde, vanni asemel ronida puidust tünni. Jõuludeks soovisin endale kangastelgi, et hakata kuduma kaltsuvaipu.
Hakkan mõistma, mida oleksin kaotanud, kui meil poleks maakodu ja kui meid kõikjal ümbritseksid ainult mugavused.