2/2004



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Raamatud
Mängult ja päriselt

Kevadel mängib teder ning seda mängu armastavad eriti jälgida loodusfotograafid. Fotograaf mängib filtrite ja valgusega ning selle mängu tulemust vaatab sportlane. Sportlane mängib palli ja seda jälgib pankur. Pankur mängib börsil ning sellel hoiab silma peal ajakirjanik – kas on aumäng või pole mitte?
Matemaatik on loonud mänguteooria, see seondub statistikaga. Õieti hakkas tõsine statistika mänguteooriast arenemagi.
Teame, et laps mängib. Johan Huizinga väitis juba enam kui poole sajandi eest, et mäng kestab surmani. Enamgi veel, inimkultuuri teke on tema arvates tihedalt seotud mänguga.
Võtame siinkohal näiteks ühe tõsise asja – teaduse. Tundub, et siin pole küll mänguga midagi pistmist. Huizinga aga kinnitab, et kuna teadus on oma olemuselt poleemiline, siis on see ühtlasi ka võistluslik. Eri koolkonnad võistlevad omavahel tõe ja õiguse nimel ning see tähendab, et teaduse iseloom on mänguline.
Muidugi mängivad ka loomad, ent nemad, tundub, ei võta seda tegevust nii tõsiselt kui inimene. Tung iga hinna eest esimeseks tulla viib nii sõdade puhkemisele kui spordis dopingupruukimisele. Huizinga märkas juba 1930. aastatel, et spordist on mängulisuse element kadumas. Nüüdseks on sport mängust suuresti muutunud lihtsalt veel üheks tööks.
Toore sensatsiooni iha viib selleni, et täiskasvanud käituvad, justkui nad lapseeast eales välja ei kasvagi. Seda võib täheldada nii poliitikas kui ka muude avaliku elu ilmingute puhul. Teiselt poolt muutuvad lastele mõeldud mänguasjad üha tõsisemaks, keerulisemaks – ja kallimaks.
Kas pole soolise võrdõiguslikkuse ümber käiv tants suuresti mäng? Nii nagu on mäng seegi, et loodusegi kaitsmisel ja hindamisel läheb mängu kriteerium kõige-kõige. Kõige suurem kivi, kõige sügavam järv, kõige jubedam raba. Neid juba tasub kaitsta, sellest saame aru me kõik, mängurid nagu me oleme.
Nõnda pakub Johan Huizinga 1938. aastal avaldatud “Mängiv inimene” mõnusat kaasamõtlemist ka tänapäeval.

Mängiv inimene
Kultuuri mänguelemendi määratlemise katse
Johan Huizinga
Tõlkinud Mati Sirkel
Varrak, 264 lk
139 kr Apollo kaudu



Loodus
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet