3/2004



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Siililegi selge

Väljend See on siililegi selge sellest Eesti Rahvaluule Arhiivis on pärit 1981.aastast.

Folklooriuurijatele on hästi teada, et eri zhanrides võib inimese suhtumine mingisse loomaliigi esindajasse erinev olla. Nii võib muinasjuttude põhjal küll arvata, et kõnekäänd Siilile selge väljendab siili suhtes positiiv- e set hoiakut: hiidvägilase, karu, rebase, jänese kõrval on siil nõrguke, kuid ometi neist kõigist mõistusega üle.
Märksa vastuolulisem on selle looma positsioon rahvauskumustes. Need on enamasti ühekordsed teated eri paigust. Siili saab teisele inimesele sisse nõiduda, nagu usse, sisalikke ja konni; ta imeb lehma nisast piima ära nagu kärnkonn – nõialoom; langetõbisele on koos kohviga sisse joodetud siili verd; siilinaha suitsutamisega raviti väikelapse rahutut olekut; siili okkaga tuleb haigeid hambaid torkida; abieluvoodisse toob sinna pandud siil lasteõnne.

Mõistatused siilist pilavad okkaid. Koos 1960.–1970. aastate nn Armeenia mõistatuste ja moodi läinud keerdküsimustega said aktuaalseks ka mõistatused siilist. Pea kõigis on kujutluspildi loomisel tähelepanu keskmes selle looma iseloomulik tunnus – tema okkad.
Mis on okastraat? – Siili ja vihmaussi ristand.
Mis vahe on siilil ja jalgrattal? – Istu peale, siis tunned.
Mis vahe on ema- ja isasiilil? – Isasiilil on üks okas rohkem.
Kuidas isasiil ja emasiil armastavad? – Ettevaatlikult.
Kas võib palja tagumikuga siilile istuda? Vastusevariante on kolm: jah, võib, kui siil on pöetud; võib, kui on võõras tagumik; siis, kui partei käsib.
Vanematel mõistatustel anekdoodivärvingut pole, kuid ometi võib siingi tajuda humoorikat suhtumist. Ikka ja aina pööratakse tähelepanu siili okastele (näited on väljaandest “Eesti mõistatused”).
Hall kera, okkaid täis? (Viru-Jaagupi, 1936).
Üks saks ja sada nõela? (Pärnu- Jaagupi, 1896).
Põrsas, põnjas, ise üsna nõelas, metsas lepapuu tüika pääl? (Paistu, 1888).
Madala jalgega, terava sulgega, kui laulab, teeb pott-pott? (Haljala, 1936).
Madala jalga, terava karva, saba ei ole, nokka neetu, ise laulab popp-popppopp? (Vaivara, 1936).
Juba 1732. aastal ilmus Anton Thor Helle keelekäsiraamatus mõistatus Nina nirsis, karvad kärsis? Seda mõistatust on trükitud õige mitmes raamatus ja tuntud on ta ka rahva seas, näiteks edasiarendatuna Nina kirsis, karvad kärsis, jalad all kui murakalehed?

Siil populaarsuselt võrdne hundi,jänese, karu ja rebasega. Anekdootide valdkonda kuuluvates tänapäeva loomajuttudes on siil jänese, hundi, karu ja rebase kõrval traditsiooniline tegelane. Kuid näiteks nirki, kobrast, metskitse või põtra pole neisse juttudesse tegelaseks võetud. Järgmine (absurdi)anekdoot on internetist.
Mehed püüavad jõekaldal kala. Udust ilmub siil ja küsib: “Mehed, kas teil liimi on?”
“Ah, meil pole mingit liimi. Me püüame kala.”
Kümne minuti pärast on siil tagasi: “Mehed, ma tõin teile liimi.” [www. zone.ee/anektoot/absurd.htm]
Postimehe karikaturisti Urmas Nemvaltsi koomiksiteseeria loomtegelaste seas on siil võrdselt karu ja hundiga populaarne, aidates meil paremini mõista inimühiskonnas toimuvat. Kui anekdootide siil võib isegi rusikakangelane olla, siis “koomuskis” tuleb tal mõnigi kord suuremate ülekohut taluda ja end tobukesena näidata. Siit sugeneb küsimus: kui ütleme, et midagi on siililegi selge, siis kas kasutame seda sõnapaari vaid meeldiva kõla pärast või peame tõesti siili taipamatuse võrdkujuks?

Kalevipoeg ja siil. Maailma eeposte parimaid tundjaid August Annist on “Kalevipoja” 12. loo tausta kohta möönnud, et rahvasuust pärit Kalevipojamuistendite kõige populaarsemaks vägiteoks tuleb pidada Kalevipoja lauavõitlust ja siilile kasuka andmist. Loo eeskujuks on nähtavasti rahvusvaheline tekkemuistend, mille järgi abivalmis siil saab endale okaskuue tänuks nutika nõuande eest.
Siili hea taip tuleb ilmsiks tervelt kolmes muinasjututüübis, tutvustatud on neid ka trükistes. Siil tuleb karu pesa juurde öömaja paluma. Karu lubabki ta enda selja taha. Kuid öömajaline nihutab end aina karule lähemale, kuni see lahkub. Siit hakkas levima ütlus: Siil ajab karu pesast välja, mõistagi kasutatuna inimeste käitumise kohta. Teises jututüübis on siil ja rebane püüniseks kaevatud auku kukkunud. Siil annab rebasele nõu surnut teeselda, et jahimees ta august välja viskaks. Rebane lubab tänuks talle kana tuua, kuid unustab lubaduse. Jutt jätkub: siil soovitab rebasel “kiigele” astuda ning rebane satub paeltesse (raudadesse). Kolmandas muinasjutus otsustavad siil ja jänes võidu joosta. Siil kutsub abiks oma naise, kel teises põllu otsas tuleb hüüda: “Mina juba siin!” Kui kiiresti jänes ka põllu otsa ja tagasi ei jookse, kuuleb ta iga kord hüüdu “mina juba siin!” ja jääb võistluses kaotajaks.

Siil toob imerohu. Kirjapanekuid siili imerohust on tervelt veerandsada. Kui siili pesale pulkadest püstaed ümber teha, toob ta imerohu (maarjaheina), mille toimel pulgad maha kukuvad. Siilirohu omanik saab avada kõik lukud. Tegemist on imevahendiga, taolisi on rahvausundis teisigi: ussikuninga kroon, sõnajalaõis, kaarna valge sulg.
Eesti kirdenurgas (Vaivara, Jõhvi, Viru- Nigula khk) tähendab siil maja juures karjaõnne kadu, kuid mujal on teda peetud just õnneloomaks. Siili nägemine maja ümbruses või ka üle tee minemas tähendab head õnne. Kes siilile halba teeb, sellele kasvavad siili okkad sisse või keha peale või juhtub muud halba.
Pühalepa ja Nõo teadetes on siili soovitatud maja juurde tuua madude tõrjeks. Tema targast tegutsemisest tuleohu puhul on kirjapanekuid Lõuna-Eestist. Olen Vana-Kastres 83-aastaselt Hilda Kuldmalt üles kirjutanud meenutuse, mida lugedes pole kahtlust: siililegi on selge, et tuld tuleb hoida.

Siil kustutab. Seda isal oli. Isa võttis söed S pliidi alt välja prügikühvli peale. Siil käis meile, alati anti talle piima. Isa tõi teda tuppa, andis talle piima seal. Tema oli julge, nagu kass lakkus. Isa pani söed prügikühvli peale ja viskas sinna ümber kindaid ja… Tema võttis ja kandis kõik need eemale sealt tule juurest, kindad ja riidekaltsud, ja siis hakkas seda tuld seal kustutama. Ikka tsuh ja tsuh sülitas sinna peale, niikaua kui need söed olid kustunud seal. Haput piima ta hästi ei taha, aga sooja lüpstu piima peale ta oli väga poiss. Tema harjub väga kiiresti. Kala sööb ja liha võttis ka, aga soolaliha es taha (Võnnu, 1986).



Mall Hiiemäe
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet